reede, 23. juuni 2017

Kuidas elu kaikaid kodarasse loobib, aga õnneks lahendusi pakub!

Mulle tundub, et see kevad-suvi on täiesti meie! Asjad on kuidagi mõnusasti paigas ja laias laastus väga toimivad, seda enam vist halvad asjad seda roosamannat mulli lõhuvad. Noh, et kui kõik on kogu aeg natuke halvasti, siis oskad halbu asju oodata. Me oleme see hooaeg (sest suvi meil ju alles ametlikult algas) saanud elada väga idüllilist maaelu, kus mõni hommik saab ärgata selle peale, et lapsed õues akna taga jutustavad. Nende hästi soojade ilmadega meil just nii oligi, et lapsed vaikselt end õue ilma kontrollima sättisid ja alles siis tulid tuppa piiluma, kas me oleme juba üleval. Ja nii kolisimegi vabadel päevadel sujuvalt õue ka kõik söögikorrad. Mu enda lemmikud on hommikusöögid, kus ma ehk veel pidžaamas olen ja siis värskes õhus pannkooke söön ja kõrvale oma aiast korjatud piparmüntidest tehtud teed joon ja varsti loodetavasti oma peenra maasikaid ka nosin. Täielik idüll!

teisipäev, 30. mai 2017

Kevadine aiamaa

Mõnikord minult ikka uuritakse, et kas ma enam maja ei remondigi, sest pole siia ammu remondist postitanud. Tõsi on, et ühtegi suuremat projekti meil hetkel majas sees käsil pole. Põhjus on väga lihtne - millegi vana lõhutu asemele tuleb ka uus ehitada ja selleks meil praegu vaba raha puudub. See aga ei tähenda, et me käed rüpes istume, vaid keskendume hoopis õue toimetustele.

reede, 12. mai 2017

Tee ise: suvine uksepärg

See kevad ja soe tuleb sel aastal jube vaevaliselt, niiet kui ilm mõnusat suvetunnet ei paku, siis tulevad appi erinevad kodusisustus elemendid. Nüüd peaks isegi kõige laisematel jõulupärjad ustelt maha võetud olema (aga ilma naljata ma nägin veel aprilli lõpus jõulupärga ühe kodu uksel) ja kui tahaks sinna asemele midagi kevadesse-suvesse sobivat, siis täna on mul selleks üks lihtne tee ise õpetus - lilleline uksepärg, mis tegelikult võib rippuda ka väravas või kuuriseinal või kasutada hoopis lauakaunistusena.


kolmapäev, 26. aprill 2017

2017 esimese kolmandiku kokkuvõte

Natuke hirmutav on mõelda, et kolmandik aastast on juba läbi. Mul on kodu mõttes käesolevaks aastaks suured plaanid. Kui aus olla, siis arvatavasti natuke liiga suured, aga mulle meeldib ambitsioonikas olla. Aasta alguses kirjutasin ma postituse 2017 plaanidest, lugeda saab SIIT. Üheset küljest on see postitus endale toredaks suunaviidaks olnud, teisalt tunnen ma veidi ikka survet ka, et kolmandik aastast on läbi ja maha kriipsutada ei saa sisuliselt midagi, kuid tegemata tööde nimekirja uusi asju ikka lisandub.

laupäev, 1. aprill 2017

Sisustustrendid, mis loodetavasti enam kunagi tagasi ei tule

Paar päeva tagasi oli Postimehes pildiseeria "Fotod: viimase 30 aasta sisekujundustrendid, mis loodetavasti kunagi tagasi ei tule", sellest ajendatuna kirjutas Ebapärlikarp blogipostituse. Kuna ma aga tema seisukohtadega kohati üldse nõus ei ole, siis panen oma mõtted ka kirja. 
Artiklis on ära toodud sisustustrendi, mis siis rõõmuga minevikku jäänud on:

  • graniidist tööpinnad
  • moosipurgid lampide, laternate, smuutiklaaside ja mille kõigena veel
  • itaaliapärased raskete joontega köögid
  • kollaseks tõmbunud männipuidust mööbel
  • kott-toolid
  • bordüüriga eraldatud tapeet
  • lamellkardinad ja seda eelkõige elu- ja magamistoas
  • plastikpuuviljad söögilaual

pühapäev, 26. märts 2017

Enne ja pärast: koridori trepp

Lõpuks on meie koridori trepp täielikult uue ilme saanud. Ma rõhutan sõna lõpuks, sest selle tööga alustasin ma ilmatu ammu ja enamus treppi sai ka juba rohkem kui aasta tagasi värvitud, aga kuna 5 käsipuu pulka oli puudu, siis nende paika saamine venis ja venis. Kusjuures täitsa tavalised kandilised käsipuu pulgad ja need jupid olid meil ka tükk aega tagasi olemas, aga meie varasem voodi läks üks hetk sõna otseses mõttes keset ööd katki ja esimesed asjad, mis öösel sinna alla toeks panemiseks tööriistariiulist kätte haarasime olid need samad trepi käsipuupulgad ja no kui need juba voodi all kord olid, siis jäid need sinna seniks kuni me elutoast magamistuppa kolisime ja uue voodi saime. Ning et sellega veel lugu ei lõppenud, siis kadus nendest kaks kuhugi ära. Lugu nagu "koer sõi mu kodutöö ära". 
Selline nägi meie koridor ja trepp välja maja ostes.

esmaspäev, 20. märts 2017

Lastetuba

Kunagi minu vanaisale kuulunud vanas kohvris peidavad end laste sokid, aluspüksid ja muu pudi-padi.

Viimati kirjutasin lastetoast pea aasta tagasi, siis ei olnud veel tuba sugugi oma nägu ja enamus mööblitki oli puudu. Mööbel oli tegelikult nüüd juba ammu sees, aga tuba oli minu silmis ikka üsna isikupäratu, samas ma jälle püüdsin kinni pidada lubadusest, et see ei ole minu tuba ja nemad saavad oma toas enamiku ise otsustada. Eile tõstsime aga nende tuba ümber ja nüüd on tuba minu meelest üsna oma õige välimusega ja tegin siin näitamiseks ka mõned pildid.