pühapäev, 5. jaanuar 2014

Puukuuri ehitus

Kusagil suve alguses 2013 tuli suur vajadus mingisuguse kuiva katusealuse järele, kuhu saaks puid laduda. Puudevirn muudkui kasvas ja kasvas ning lõpuks sai otsustatud, et tuleb teha korralik puukuur. Selge on see, et Agnese valitud sai koht ning paika pandud esialgne idee. Koht sai võetud kohe suure parkla äärde, kusagil meeter värskelt ehitatud aiast, katus pidi olema ühele poole kaldu ning alus ei tohtinud olla valatud, vaid vaiadega.

Võtsin oma suurepärase A4 ruudulise vihiku välja ning hakkasin tegema esialgset joonist, mille järgi enda plaanid paika panna. Kõige olulisem asi on suurus, et ei läheks üle kohaliku omavalituse lubatud normide. Ei olnud aega ja raha, et hakata projekte tellima ning kogu muud bürokraatiat. Sellise mõttega tegin valmis maksimaalse katusealuse, mis on võimalik ilma lubasid toatlemata. Väga lihtsa lähenemisega otsustasin minna kindla peale ning "projekteerisin" tugevama asja kui tegelikult tarvis. Põhilised materjalid, mida kasutasin olid 50x75 prussid, 22x100 lauad, 50x50 prussid ning 50x100 prussid. Katusele kasutasin lainelist katuseplaati, ruberoid.

Esimene suur viga oli vaiad. Tõin kümme varrast, mis on 50x100 raamiga ning meeter sügavad. Hakkasin neid koos sõbraga sisse taguma ning suureks üllatuseks olid paar kangekaelset vaia, mis kusagil poole meetri peal kohtasid suuri takistusi. Osad said sure jõu ja vaevaga sellegipoolest sisse, kuid hinnaks oli asukoha nihkumine. Paar tükki ei saanudki sisse ning pidin muutma postide asukohti. Järgmine mure oli maapinna väga suure erinevusega kõrgus, mis ainuüksi kuuri alusel muutus 44 cm. Selle lahendamise sellega, et lihtsalt iga post oli kõige madala pikkusega posti järgi loodi ajatud, seega ühe ääre post oli näiteks 2,57m, siis teine äär oli 44 cm pikema postiga. Postid sai sõbra abiga pandud ära, sealt edasi tegin terve kuuri üksinda valmis kusagil kahe päevaga, natuke katuse juures Agnese isa aitas.

Esimene suur ülesanne oli kõik postid korralikult loodi saada. Üksinda lahendasin selle probleemi kahe koormarihmaga kui tõmbasin poste üksteisele lähemale. Raami ehitus oligi võib-olla kõige keerulisem ja aeganõudvam. Suure surmaga sain raami valmis, siis laudade peale kruvimine oli päris kiire. Erinevused kõrgustes lahendasin lihtsalt diagonaalide abiga ning lauad lõin samas suunas. Esimene ja tagumine külg on otse kuni katuseni. Katus sai tehtud klassikalise 60cm sammuga, mille peale siis löödud katuseplaadid. Uksed tegin ilma vahedeta ning panin ülesse samuti koormarihmade abiga. Kasutasin Z kujundit, et ust koos hoida ning kuuri külge läksid pikkade hingedega. Esimene tugev torm lõhkus uksed kuuri küljest lahti, seega pärast uuendasin kruvide kvaliteeti ning lisasin ustele riivid, käepidemeteks on siit hoovist leitud ja üle lihvitud. Hetkel on kuur on esteetiliselt valmis, kuid on veel lisada mõni nurgaliist, vaja lihvida ja värvida. Kõik sellised iluprotseduurid ootavad kevadet.

Pildimaterjali on üsna vähe, aga midagi saan ka teieni tuua:
Suve alguses olid puud lihsalt alustele lapitud





Kõige suurem abiline

Käepidemed ja riivid




Raiko

kolmapäev, 1. jaanuar 2014

Mariette

Siia blogisse on üüratu paus tekkinud ja ma ei olnud sugugi kindel, kas jätta see blogi alles ning asuda uuesti kirjutama või kustutada see hoopis ära. Ma olen vaaginud selle üle juba paar kuud ja otsustasin selle blogi uuesti ellu äratada. Selle blogiga taasalustamine oli ka üheks minu uusaastalubaduseks.
Üritan hakata pisi-tasa tagantjärgi kirjutama kõigest, mis juhtunud. Nüüd aga põhjuse juurde, miks see suur paus siia üldse tuli. Nimelt sündis meie juulis üks imearmas tütar, kelle kõrvalt mul algul selle blogi jaoks aega ei jäänud. Praeguseks on Mariette aga juba nii suur ja asjalik ning magab öösel ilusti, niiet ühtegi takistused selle blogi jaoks ei ole. Pealegi teen ma seda ju suures osas ikkagi enda jaoks.