Meil on veesärgiga pliit, millele on soemüür külge ehitatud, pliidisuu on aga pliidil üsna pisike, niiet sinna mahub korraga kuskil 4-5 halgu ning veetorud võtavad kuumust maha ja tulemuseks saame pigitava soemüüri. Tagantjärgi tarkusena oleks meie soemüür pidanud sellise süsteemiga pliidi jaoks väiksem olema, aga see on midagi, mille muutmine nii kergelt ei käi. Mida me saime muuta, on kütmisel väiksemate halgude kasutamine, et tuli ergem oleks ja mina jätan ka tavaliselt otsesiibri osaliselt lahti, et tulele lisahapnikku anda. See kord korstnapühkija ütleski, et olukord on paari aasta tagusega võrreldes parem.
Üks kord varem kirjutasin sellest, et kas korstnapühkija peaks pliidi enda ka ära puhastama või ei. Ma kunagi ei teadnud isegi, et pliiti ennast peab ka puhastama. Aga see kord olime targemad ja palusime pliidi enda ka ära puhastada. Kusjuures see annab kohe tunda, sest nüüd läheb puupliidi praeahi tunduvalt kiiremini soojaks ja kui varem temperatuur jõudis vaevu 200 kraadini, siis nüüd tõuseb kõrgemaks.
Ahju puhul saime märkuse, et puud võiks veidi kuivemad olla. Ma tegelikult olin nii kindel, et meie puud on kuivad, sest oleme kütnud aasta varem tehtud puudega ja puud on ilusti kuuris kuivamas. Teine variant oleks, et kütame ahju liiga kinnise siibriga või ei anna alt lisahapnikku, aga see pole tõsi. Kuna järgmiseks aastaks tuleb nii ehk naa puid juurde osta, siis huvi pärast tahaks näha, kas aasta hiljem on tulemus parem, kui oleme ostetud kuivade puudega kütnud.