Meie jaanid ja kuidas ma nuttes wc põrandat valasin

Meie jaanid olid täiesti kodused. Eelmine aasta oli meil suur mure leida jaanituli, kus lõke enne 11 süüdataks, niiet lapsed selle ka ära näeksid. Lõpuks leidsime ja lisaks sellele, et lõke seal kell 8 süüdati oli seal jaanitulel ka erinevaid mänge, kiikesid ja liumägi lastele. Oleksime seegi aasta läinud, aga tänavu peeti pidu juba neljapäeval ja tunne oli natuke vara. See-eest tegime kodus reedel lõket ja grillisme vorste ja vahukomme.

Kuidas elu kaikaid kodarasse loobib, aga õnneks lahendusi pakub!

Mulle tundub, et see kevad-suvi on täiesti meie! Asjad on kuidagi mõnusasti paigas ja laias laastus väga toimivad, seda enam vist halvad asjad seda roosamannat mulli lõhuvad. Noh, et kui kõik on kogu aeg natuke halvasti, siis oskad halbu asju oodata. Me oleme see hooaeg (sest suvi meil ju alles ametlikult algas) saanud elada väga idüllilist maaelu, kus mõni hommik saab ärgata selle peale, et lapsed õues akna taga jutustavad. Nende hästi soojade ilmadega meil just nii oligi, et lapsed vaikselt end õue ilma kontrollima sättisid ja alles siis tulid tuppa piiluma, kas me oleme juba üleval. Ja nii kolisimegi vabadel päevadel sujuvalt õue ka kõik söögikorrad. Mu enda lemmikud on hommikusöögid, kus ma ehk veel pidžaamas olen ja siis värskes õhus pannkooke söön ja kõrvale oma aiast korjatud piparmüntidest tehtud teed joon ja varsti loodetavasti oma peenra maasikaid ka nosin. Täielik idüll!