Kolmapäev, 11. september 2019

Enne ja pärast: 2019 mööbliprojektid

Suurem panus on alates maist läinud meil köögi ehituse peale (remont oleks isegi palju kirjutada, sest tegelikult alustasime mu ju nullist või isegi miinustest kui nii võtta, sest kõik vana tuli ära lammutada). Lõpliku valmimiseni läheb veel aega, aga aasta lõpuks on köök kindlasti valmis. Ma julgen pakkuda, et isegi nii valmis, et paigas on ka liistud ja pisividinad. Aga täna ei tahtnud ma mitte meie köögist kirjutada, vaid näidata mõningaid mööblite enne ja pärast projekte.

Aasta alguses, kui võtsime vastsündinu kõrvalt ette lastetoa uuenduse, siis meisterdasime neile sinna ronimisseina. Kuna sein, kuhu see pandud sai on kerge vahesein, siis oli kinnitamiseks ainuke võimalus seina sees asuvate prusside külge. Saate isegi aru, et mõõdud olid selle projekti juures järelikult olulised ja kui ma milleski ehk üleliia hea ei ole, siis üheksa korda mõõtmises. Lühidalt öeldes mõõtsin ma sisuliselt kahe prussi vahe ehk astumiseks mõeldud pulgad jäid liiga lühikesed. Selgus see muidugi alles nende seina panemisel. Värvi oli veel alles ja materjali, millest uued pikemad teha ka, niiet sellega läks kõik hästi. Aga tänu sellele jäi mul alles esialgsed pulgad, mida ära visata oleks patt olnud. Neist meisterdasin hoopis pere pesamunale mängukaare. Olin ammu tahtnud ise puidust mängukaart nii kui nii teha ja tulemusega jäin väga rahule, oli aktiivselt kasutuses kuigi nüüd ollakse sellest juba mõnda aega välja kasvanud. Rõngasteks kasutasin kardinarõngaid, puurisin neile augu sisse ja kinnitasin kruviga, keskele jäi konks, et riputada ka selliseid mänguasju, millel paelad/aasad/rõngad lahti ei käi ja küljele sai lisatud pitspaela riba, et nö laiali ei vajuks ja samas kokku saaks panna.

Ilmade ilusaks minemisega liiguvad inimesed ikka aina enam õue, kus meile vaatas vastu õnnetu õuekiik. Oleme seda juba mitu korda parandanud. Viimane kord sai tehtud veekindla kangaga ja toimis tegelikult hästi, aga ühel päeval see ikkagi rebenes - meil ei ole head kohta sellele kiigele talveks, niiet eks oma osa muidugi on selles, et ta meil kogu aeg õues lageda taeva all on. Igatahes viimane kord ähvardas Raiko seda vanametalli viia ja mina jälle keelasin, sest klassikaline Agnes usub, et kõike saab parandada ja kõike läheb vaja.
See kord kasutasime puitu, loomulikult ikka mingit vana jääki - käiku läks meie vana voodipõhi. Selline puidust kiik ei ole muidugi nii mugav istuda, niiet ilusate ilmadega toome sinna kiigepadjad peale ja õhtuks viime jälle ilma käest ära. Sedasi peab kogu kupatus loodetavasti tükk aega vastu. Raami võõpasin ka üle, mustaks, sest nii palju värvi tuli kahe olemasoleva pooliku purgi peale kokku. Päris nulli eelarvega siiski ei jäänud, sest värvirulli ja aluse ostsin juurde.

Mõtlesin, kas kirjutan asja otse välja või vihjan kuidagi ümber nurga. Aga olgu siis peale - enne suve leidsin prügikonteinerist kaks klaveritooli. Mõtlesin, et neist saaks kihvtid diivanilauad/abilauad vms. Mul ei olnud neid otseselt vaja ja päris õiget kohta neile ka pole, aga ometi ei raatsinud ma neid lihtsalt prügimäele saata. Õnneks Raiko ainult ohkas ja oli nõus need koju tooma.
Lihvisin esmalt vana lakikihi maha, puhastasin tolmust, värvisin kaks kihti ja seejärel värvisin šablooni järgi pildi ning kinnitasin omakorda veel lakiga.
Kuna mul neile mõlemale aga päris õiget kohta oma kodus ikkagi ei ole, siis kui keegi tunneb, et tahaks ühte või kahte endale öökapiks/diivanilauaks/lillepotialuseks, siis kirjutage mulle meil.

Viimaks neist projektidest kõige ajamahukam - vana köögikapp. Mu vanaisa kodus on ka selline ja ehk seepärast see mulle nii väga meeldib. Kindlasti oli selles kapis ka üksjagu väljakutset ja samas soovi eduelamuse järgi. Oli ta algselt üsna kehvas seisukorras, vajas üksjagu pahtlit ja mitu kihti värvi. Lisasin ise ustele pärjad, et sellele natuke uhkemat välimust anda. Käepidemed on aga maailma odavaimad, nimelt tehtud vanast püksirihmast. See on ka hea nipp juhuks kui poes olevad käepidemed olemasolevate aukudega ei sobi.


Sellised projektid siis sel korral. Lähiajal ootab uuendust veel Ikea must kummut, mis sama värvi tuleb nagu ülal olev köögikapp ja üks diivanilaua projekt on ka mõttes, sest viimane meil hetkel puudub.
Kuidas teil, kui suured mööbli uuendajad te olete? 

4 kommentaari:

  1. Imetlusväärselt õnnestunud projektid, müts maha!

    VastaKustuta
  2. Mulle väga meeldivad mööbli tuunimised ja imelisi tulemusi saab vanamööbliga teha. Endal kahjuks hetkel aega midagi teha ei ole, seega garaaž üha täitub ja täitub imelisest mööblist, mis kõik tuunimist ootamas on. Sel nädalavahetusel saan kaks peegellauda juurde, mees juba ohkis, et kuhu need mahuvad aga küll ma ruumi leian :)

    Sul on köögikapp ja need klaveritoolid imelised.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ega see ruumi probleem on mul ka väga aktuaalne. Meil on üks suur tuba majast remontimata ja praegu on seal kõik mu ootel projektid. Mõni on oodanud aastaid enne kui "vaim" peale tuleb, aega leian või on tekkinud uus koht, kuhu seda eset panna. Ma ikka naljatan, et mis siis saab kui selle toa ka remonditud saame :D

      Kustuta