Miks me endale koduks "sara" ostsime

Pärast maja ostmist kuulsime me nii oma pere, sõprade kui tuttavate käest väga erinevaid arvamusi - oli nii neid, kes olid meie üle rõõmsad ja mõistsid, miks me just sellise maja kasuks otsustasime, oli nii neid, kes olid heatahtlikud, kuid siiski mures, sest näiteks vannitoa akna all oli seinas suur auk ja rohi kasvas tuppa ning siis oli kolmas grupp inimesi - need, kes tagaselja mõnitasid, et me endale mingi sara ostsime. Iseenesest muidugi on inimestel oma arvamusele õigus ja meie elu sellest paremaks ega halvemaks otseselt ei lähe, aga natuke tahaks meie majaostu tagamaid siiski siia kirjutada.

Kui me maju vaatama hakkasime, siis oli meil kindlateks kriteeriumiteks järgnevad asjad: asukohana Harjumaa ja hea ühistranspordi ühendus Tallinnaga, et mina kooli saaks, minimaalseks pinnaks 70ruutmeetrit (nii, et oleks vähemalt 2 magamistuba ja elutuba) ning maksimaalseks hinnaks 45 000€. Soov oma maja järgu tuli meil üsna järsku, elasime toona üürikorteris ja meie üür + üüratu küttearve oleksid kokku teinud sama välja, mis maksta igakuist pangalaenu. Kokku vaatasime 3 maja, lisaks siis meie kodule veel Riisiperes ja Laitses. Ja kui te kõik arvate, et meie kodu nähes oli meil see äratundmine nagu filmis, siis eksite. Esimest korda käisime maja ise väljast vaatamas, teine kord koos maakleriga ja kodu seest nähes olid mu esimesed sõnad Raikole: "Mina siia elama küll ei tule!" Mõned päevad hiljem ma arvasin, et äkki tuleks ikka korra veel vaatama ja lisaks käisime veel korra minu vanematega ka maja vaatamas ja isegi siis ei olnud me veel päris kindlad, et sellest saab meie kodu, sest tööd oli siin nii palju - maja oli sisuliselt täiesti remontimata (kui mõned väga halvasti tehtud remonditööd, mis lammutamist vajasid välja arvata), prahti täis, puudus WC ja vannituba, tuppa ei tulnud vett, polnud kööki - midagi polnud. Aga hoolimata suurest tööst arvasime me lõpuks siiski, et just sellest majast saab meie kodu!

Selle aasta märtsis sai meil maja ostust 4 aastat. Pool pangalaenu on tasutud ja hoolimata sellest, et meil on siin tööd terveks eluajaks, on meie maja juba täitsa maja nägu (vähemalt seest). Meie jaoks oli maja valides oluline, et me ei hindaks oma igakuist maksevõimet üle ja saaksime hakkama ka siis, kui Raiko peaks kaotama töö (toona olin mina üliõpilane, praegu töötan mina laste kõrvalt osalise ajaga, niiet põhiline maksekoormus on Raiko kanda). Nelja aasta pärast oleme me igakuistest pangamaksetest priid, mis omakorda lubab meil kiiremas tempos ehitada (just sel põhjusel polnud me nõus võtma ka lisalaenu maja remontimiseks, vaid otsustasime teha ühe osa majast elamiskõlblikuks ja edasi remontida siis kui raha on). Siiani oleme pea kõik tööd majas ise teinud (kui välja arvata küttekehade ehitused) ja ma ütleks, et me oleme nelja aastaga päris hea töö teinud! Niiet säh teile, kes te me kodu saraks peate ja ise pensionini välja oma pangalaene maksate!

mai 2012

Magamistuba: siseviimistlus

Käisin paariks päevaks Saaremaal ja tahtsin vanaemale näidata pilte meie peaaegu valmis magamistoast ja lastetoast, aga võta näpust - mul ei olnud fotokakaardil korralikku üldpilti ja ka siia polnud ma hetkeseisu pilti lisanud, sest muudkui ootasin, et kohe-kohe saab täitsa valmis ja siis näitan. Aga need viimased pisiasjad magamistoas (noh uks, aknalaud ja -põsed ja liistude kruvipeade värvimine) kipuvad kangesti venima. Niiet nüüd siis näitangi meie peaaegu valmis magamistuba. Kui need kruvipead laeliistudel saavad värvitud ja akna juurest tehtud, siis saab hakata sisustama, sellega seoses - ega kellelgi VALGET voodit müüa ole? Lisaks võib pakkuda kardinaid/ruloosid nii magamistuppa kui lastetuppa (ma olen hunniku aega veetnud netipoodides ja nipet-näpet nö päris poodides ka vaadanud ja no ei leia neid õigeid.

Kevadised aiatööd

Nüüdseks on õue riisutud, lõpetasin 4 päeva varem kui eelmisel aastal (ega ma muidu ei teakski eelmise aasta kuupäeva, aga järgmine päev läksin sünnitama ja tänu sellele on meeles). Riisumisega hakkaski vaikselt kiireks kiskuma, sest muru kasvab otse silme all. Lisaks sai nagu igal aastal hunnikuga maapõuest üles kerkinud klaasikilde kokku korjatud ja mutimullahunnikuid laiali lükatud. Hoolimata sellest, et me ju kogu aeg muru niidame ja meil suur õuekoer on, ei ole mullamutid meid maha jätnud. Algusega võrreldes on neid veidi vähem, aga siiski... Keegi mingit head nippi teab muttide peletamiseks, mis ei hõlmaks nende tapmist? Kuskilt lõksust surnud mutti mina välja võtta ei suuda, pealegi on meil siin kõrval metsatukad, kus neil oleks omaette ruumi olla küll ja küll. Ise olen ära proovinud musta kassiliiva käikudesse toppimist - tolku ei miskit.

Nüüd kui õue on riisutud ja muru veel hooga ei kasva on õue ebatasasused eriti märgatavad. Suuremaid lohke olen iga kevad täitnud, nüüd ongi õue kirju nagu lapitekk. Lisaks on vaarikad ja maasikad puhastatud. Kui veel viimased ettekasvatust vajavad taimed ka mulda saaks, siis korraks oleks suur kiire möödas.