Kolmapäev, 30. detsember 2015

Puitpõranda ehitamine - lastetoad

*Me nimetame küll ehitatavaid tubasid lastetubadeks, aga ajutiselt saab ühest toast meie magamistuba ja paariks aastaks jäävad lapsed tuba jagama.


Ruumi suurus on 25 ruutmeetrit (5,65x4,65), meie ehitame sellest ruumist kaks tuba, sest juba oma lapsepõlvest teame, et parem pisike, aga enda tuba kui jagatud tuba.


Otsustasime kohe alguses, et betoonpõrandat ei ole meie jaoks valik ning ehitama hakkame puitpõrandat. Proovisime ehitada põrandat võimalikult õigesti ehk jälgida, et niiskus pääseks välja, õhk põranda all liiguks, soojustus saaks korralik ning samas see kõik ei läheks üle mõistuse kalliks. Konsulteerisime vähemal või rohkemal määral spetsialistidega, kes soovitasid kasutada penoplasti asemel villa ja kollast tuuletõket.

Lammutamine
Esimene asi vanade asjade renoveerimisel ja uuendamisel, on olemasoleva ehituse eemaldamine.
Ruumi suurus on 25 ruutmeetrit (5,65x4,65). Põrand oli kaetud kitsaste, ca 7-11cm laiade laudadega, kus IGA laud oli kinni ca 12-20 naelaga. Lammutamise protsessi kiirendamiseks lõikasin saega lauad keset tuba läbi. Kuna juba oli teada, et nende laudade all on peidus paksud 44mm lauad, siis olin ettevaatlik, et paksusega läbi ei läheks. Paar pikemat õhtut ja suuremat lõket, sai pealmine kiht laudu eemaldatud, mis olid paigaldatud ca 1970-1980 vahemikus.
Koheselt peale esimese kihi eemaldamist sai selgeks, et alumised suured lauad olid suures osas läbi mädanenud ning põrandal liikudes vajusin läbi põranda, kus all oli ca 70cm sügavune auk - keegi oli kunagi seal juba midagi kaevanud. Samuti oli vana põrand mitu korda lapitud. Tõeline lammutus protsess alles algas nende paksude põrandalaudade eemaldamisega. Iga vana laud oli üle viie meetri pikk ning isegi pool mädana neid sealt kätte saada oli omajagu toorest jõudu. Lõpuks siiski 2/3 laudades jätsime alles ja panime pööningule oma aega ootama.

Lõpuks oli näha ka palgid, mille peal see põrand oli üle saja aasta seisnud. Meie lootus, et need on piisavalt heas seisus, ei läinud täide. Otsad ja palkide alumised pooled oli kõik läbi mädanenud ning ei olnud mõistlik säilitada, kuigi kolm keskmist palki jätsime esialgu alles.
Nagu vanal hea aja oli kombeks, siis põrand oli mullast. Iga palgi vahel olid liistud, kus oli alumine põrand, jällegi vanad 44mm lauad. Seal peal oli ca 40cm mulda, iga palgi vahel ning nagu esimesed mõõtmised näitasid, pidi eemaldama mulda ka palkide alt ca 60cm. Kokku sai sealt toast labida ja ämbriga välja tassitud ca 25-30t mulda.

Uue põranda alustamine ja vundamendi augud
Meie majal on päris korralik maakivist vundament, mis ei lase põranda alla õhku. Selle jaoks, et uus põrand oleks korralikult õhutatud, lasime vundamendi sisse augud puurida, 9cm läbimõõduga. Toa otsaseina vundamenti kaks auku ning pikema külje peale kolm auku.
 

Uute põrandatalade aluste valamise asemel läksime kergema vastupanu teed - Fibo kiviblokid. Lõikasime ühe kivibloki pooleks ja sättisime üksteise peale, ca 40cm kõrgust, mis sai korralikult segu abil fikseeritud. Selliselt tegime 4 blokki ühe rea kohta, kokku 9 rida.

Uus põrand hakkas asetsema ca 2-3 sentimeetrit kõrgemal kui vana ning planeeritud oli 20cm õhuruumi põranda alla. Uus põrand pidi olema kõrgem, sest muidu ei oleks saanud vundamendi auke liivakihi ja alumise põranda vahele.

Liiva vedu ja vajalikkus
Peale plokkide paika loodimist, keskmine eksimus ca 1-2mm, algas kõige lõbusam töö. Kuna meil on vana talumaja ning põrand siiski seisab otse mulla peal, sai välja uuritud, et meie jaoks parim variant on korralik ehitusliiv, mis hoiaks niiskust põrandast eemal. Algselt pidi olema ka liiva ja mulla vahel kile, kuid lõpuks leidsime rohkem selle kahjuks kui kasuks rääkivat infot. Näiteks Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist kirjutab:" Praktika näitab, et seeneniidistik levib kõige intensiivsemalt kile aluspinda pidi. Kile asemel soovitan kasutada liivakihti paksusega ca 300 mm, mis takistab kappillaarvee tõusu pealispinnani (ja sealt aurustumist) ning survelise pinnavee puhul laseb liigveel imbuda pinnasesse.
Liivakogus sai arvutatud selliselt, et natukene üle alumise fibokivi, ehk siis 22cm, nii jäi õhuvaheks põranda alla 20cm. Selle jaoks ostsime 24t liiva, mis siis ühe käru ja kondiauru abiga sai ka sisse tassitud. Plaan oli lihtne - aja tagant käruga akna alla, aknast viskasin sisse ja sees viskasin juba laiali. Ca ühe nädalaga õhtuti tehes sai vaikselt liiv loobitud ja korralikult laiali ajatud. Hakkas tekkima lõpuks mingisugune visuaalne pilt, et midagi ikka ka tuleb.

Põranda ehitus ja vundamendi parandus
LÕPUKS sai hakata midagi ka ehitama. Põranda alumised talad on klassikalised 50x150 immutatud prussid. Kasutasime prusse pikkusega 3 meetrit ja 1,5 meetrit, pannes need nö "telliskivi mustris", kus sidumisekohad on üle ühe.
Vundament oli päris räsitud, sest vanad palgid olid pandud otse vundamendi sisse, siis uue põranda tõstmine üle vundamendi ei olnud piisav. See väikene vahe vundamendi ja prusside vahel oli siiski suur niiskuse oht, seega sai terve vundament puhastatud, korralikult üle segutatud ja kõrgusesse sätitud, ning hiljem lateksist niiskutõkkega üle tehtud. Lisaks käsime üle välisseinas asendatud palkide vahed ja vanad palgid immutusega ja silikooniga.
Kui prusside võrgustik oli välja ehitatud, sai tõrvapapi abiga prussid paika looditud. Iga kivi ja prussi vahele sai tõrvapapp sätitud, et puit ei oleks otse Fibo peal. Seinad ja iga pruss sai liistud, nii öelda raamid, kuhu peale pidi minema alumine põrand.
Alumise põranda tegime tuuletõkke villast, mis on päris tugev. Vill sai lõigatud täpselt 60cm, mis oli prusside vahe ning liitekohad korralikult silikooniga kinni lastud. Vill omakorda veel kruvidega liistude külge, et oleks kindlalt fikseeritud.
Tuuletõkke plaadi peale panime 15cm villa, samuti 60cm lai, korralikult tihedalt. Selliselt terve põrand üle käidud. 
Enne mustapõranda paigaldamist, käisin kõik vahed veel silikooni ja vahuga üle, et ei oleks kusagil mittevajalikku õhuliikumist. 
Põrandaplaadid sai valitud 18mm OSB, 22mm oleks ehk veidi parem olnud, aga hinnavahe määras.

Voila, ja oligi lõpuks valmis!


Kokkuvõtvalt siis uue põranda ehitus nii:
Vundamenti õhutusaugud 9cm läbimõõduga
Fibo pooleks ja kaks poolikut ülestikku, 4 fibot rea peale
22cm liiva (ideaalis 30)
Põranda ja liiva vahele 20cm õhuvahe
Immutatud 50x150prussid 60cm vahedega
Prusside alaäärtesse immutatud liistud, millele toetub kollane tuuletõke, tuuletõkke jätkukohad silikooniga üle
Tuuletõkkele 15cm villa
Lõpuks 18 OSB (ideaalis 22ne).

Neljapäev, 26. november 2015

DIY: Jõuluehted - lambipirnist lumememmed

Raiko aeg-ajalt ikka naerab, et ma hoarder olen, aga antud tee-ise-projekt on ehtne näide sellest, et midagi ei tasu ära visata ja kõike läheb millekski vaja!


Vaja läheb:
Vanu lambipirne, svammi, pintslit, valget ja musta värvi, oranži värvipliiatsit, puuoksi, riideriba, kuumaliimipüstol + liimipulgad

Töö protsess:
Esimese asjana liimi lambipirnile liimipüstoli abil pael, seejärel teibi kinni pirni sokli osa (svammiga värvides on raske väga täpne olla), värvi pirni klaasist osa svammi abil valgeks. Svammi kasutamine on oluline, sest pintsliga klaasile värvides jääb tulemus jutiline ja katab halvasti, svammiga saab kergelt reljeefse tulemuse (minu enamus fotod on tehtud välguga, niiet klaas kumab läbi veidi rohkem kui reaalis). Seejärel riputa nööri abil lambipirn kuivama.

Kui valge värv on kuivanud, siis liimisin mina lumememmedele sallid kaela ja ninad ette. Ninaks kasutasin värvilise pliiatsi süsi - teritasin pliiatsit kuni süsi oli nii pikk, et sai ära murda. Algse mõttena plaanisin hambaorgi ots oranžiks värvida ja siis kuumaliimiga liimida, aga ma ei mallanud värvimi kuivamist oodata, lisaks oleks pidanud ma oranži segama hakkama. Aga vabalt võib nina ka joonistada.
Seejärel joonistasin musta värviga silmad, suu ja kõhule täpid. Vabalt võib ka markerit või vildikat kasutada.
Järgmine samm on vabatahtlik ja kui mul üks kahene preili poleks kõrval kurba nägu teinud, siis oleksin sellest sammust loobunud, aga kuna mul olid lumememme käteks mõeldud oksad juba toas, siis sai seegi ette võetud. Käte liimimiseks tuleb kasutada veidi rohkem liimi ja võimalikult kergeid oksi ning arvatavasti saan ma neid jõulude ajal mitu korda tagasi liimida.
Viimasena eemaldasin teibi ja värvisin lambipirni sokli osa mustaks ja lumememm saigi musta kaabu pähe.

Laupäev, 21. november 2015

DIY: Jõuluehted - pärlitega kuusekuulid

Kuigi mul on tunne nagu suvi oleks alles lõppenud, siis postkasti potsatavad jõulureklaamid tuletavad meelde, et tegelikult ei olegi see püha enam kuigi kaugel ja paras aeg on hakata jõulukaunistuste kallal nokitsema. Mul on see aasta plaanis paras ports kuuseehteid ise teha, lisaks tahaks lapsega koos kaarte meisterdada. Kuna mul on plaan mõned ehted kingituseks kuuse alla sättida ja paar kaarti enne pühi vanaemale kinkida, siis ongi juba õige aeg asjadega algust teha.


Vaja läheb:
Kuumaliimipüstol + liimipulgad, 2 suuruses pärlid, pael, pall
Mina kasutasin ühest varasemast katki läinud jõuluehtest järgi jäänud plastikpalle, aga ideaalselt sobivad kangapoodides müüdavad penoplastist pallid (näiteks Abakhanis on sellised) või tühjad kindermunad.

Töö protsess:
Tegelikult on tegemist väga lihtsalt valmistavate ehetega. Vajuta natuke liimi pallile ja pane pärl sinna sisse ja kata nii terve pall (võib ka otse pärlile liimi lasta ja siis selle pallile vajutada, aga ma isiklikult eelistasin panna liimi pallile ja siis pärli sinna sisse). Ära unusta paela - mina liimisin selle samuti kuumliimiga. Kasutasin kahes erinevas suuruses pärle, aga kiire googeldamine andis variante ja ühesuuruste (proovisin algul ainult suurte pärlitega, aga mulle meeldis kahes suuruses pärlitega rohkem, ilusam jääb kui need siiski väga eineva suurusega ei ole) või mitmevärvilistele analoogidele (näiteks must-valge, valge-kuldne, valge-punane). Ainuke asi, mida peaks jälgima, et pärl liimida külge pidi mitte otsa pidi, sest muidu jääb pärli otsas olev auk näha, külge pidi liimides aga varjab kõrval olev pärl selle ära.

***
Mitu ehet hiljem jõudsin siiski järeldusele, et ühesuurustest pärlitest ehe jääb kenam!

Pühapäev, 1. november 2015

Talusilt

Hoolimata sellest, et meie tänava peal on ainult kaks maja, siis jõuavad ikka mu ajakirjad pooltel kordadel naabrinaise postkasti. Otsustasin postkastile sildi meisterdada, et postiljoni elu veidi lihtsamaks teha, aga nagu ikka siis esimene vasikas läheb veidi aia taha ja tulemus ei tulnud päris nii nagu oleksin soovinud. Niiet otsustasin veel ühe teha - seekord Mammale, suurema ja ilusama kui enda oma. 
Aluseks kasutasin kunagistest riiulitest järgi jäänud servamata lauda, mis üle lihvisin ja peale maalisin akrüülvärvidega ning lõpuks lakkisin üle.


Esmaspäev, 12. oktoober 2015

Kui pliit ei tõmba

Meil on Kalvise veesärgiga pliit (7,7Kw), millele korsten ja soemüür lastud külge ehitada 2013 suvel. Hetkel on pliidil järgi boiler (150l) ja kolm radiaatorit (tulevikus peaks lisanduma veel kaks radiaatorit). Nende kahe aasta jooksul ei ole pliit aga siiani päris sujuvalt töötanud - peamiseks mureks on see, et ajab suitsu sisse ja siibrite ning tahmaluukide juurest ajas pigivett välja. Kui internetist erinevaid põhjuseid otsida, miks pliit ei tõmba, siis põhjuseid on mitmeid (täpsemalt saab lugeda SIIT), nende hulgas ka ehituslikud apsakad nagu liiga pikk korsten, laienev korstnapits või liiga kitsas suitsulõõr. Nii ma olingi kindel, et kogu soemüür tuleb ära lammutada ja teisiti teha või peab soemüürist sellise pliidi jaoks üldse loobuma. Aga mis tegelikult valesti läks?
1. Kui soemüür ja korsten valmis said, siis tellisin korstnale vihmamütsi peale (nii nagu ahjulgi on ja kuna seal ta toimib, siis ei osanud pliidi puhulgi halba karta). Tegelikkuses takistas see piisava hapniku juurdepääsu tulele ja seetõttu puud korralikult ei põlenud, vaid rohkem vindusid seal pliidi all. Korraga sai pliiti panna vähe puid ja need tuli võimalikult risti-rästi laduda. Mingi aeg kahtlustasime, et korstnamüts võib olla süüdi, miks tekib kondents, mis siis vuukidest välja pressis. Võtsime mütsi maha ja tõmme pliidi all veidi paranes.
Talvel käis korstnapühkija (toona oli veel müts peal), erilisi soovitusi ei andnud, kuid ütles, et süsteem pigitab.
2. Nüüd septembris, kui vaikselt kütmisega algust tegime, siis kippus pliit ikka vähemal või suuremal määral sisse ajama. Kaks nädalat tagasi aga enam üldse kütta ei saanud, kõik suits tuli tuppa. Ei aidanud ajalehe lõõrides põletamine (mis teadupärast ikkagi ohtlik on, eriti pigise korstna puhul). Kurtsin papsile ja kui nad nädalavahetusel külas käisid, siis võttis pliidil plaadi pealt ära ja tegi puhtaks. Pliit oli totaalselt tahma täis ja seetõttu ei saanud hapnik tulele ligi.


Et pliiti peab ka puhastama, seda mina ei teadnud, sest ka korstnapühkija puhastas ainult korstent ja soemüüri. Kas pliidi puhastamine on ka korstnapühkija kohustus, peab seda eraldi paluma või peaks ta seda ise tegema?
Nüüd igatahes toimib pliit suurepäraselt: sisse ei aja, puud põlevad ilusti ja tunduvalt rohkem annab sooja.


* Nüüd leiab meid facebookist ka (SIIT).

Kolmapäev, 30. september 2015

WC kiirremont

Enne kui postitustega tagasi lastetoa ehituse juurde lähen, kirjutan täna hoopis wc remondist.
Umbes pool aastat pärast maja ostmist lõi vannitoa veesõlme nurgast välja majavamm. Toona võrdus see katastroofiga ja mu peas oli igasugu mõtteid, kõige mustem neist näis ette maja peatset kokku kukkumist. Majavammi teemal ei tahaks ma täna pikemalt peatuda, aga alguse oli ta saanud kunagisel ajal kellegi "targa" poolt otse vanale puitpõrandale valatud betooni tõttu (ja sellele kohale ehitasime meie enda wc ja vannitoa). Kuna seda betooni oli meie wc ja vannitoa põrandaks ~25cm paksuselt, siis kuigi õige oleks olnud kogu see betoon ära lammutada, majavammile korralik tõrje teha ja siis kõik uuesti ehitada, siis tähendanuks see ka kogu torusüsteemi, põrandakütte ja -plaatide kaotamist. Lisaks selle betoonpõranda lammutamine ja kõige uuesti tegemine ning väikeste lastega ilma pesemisvõimaluseta on väga nadi. Nii me seda tööd kogu aeg edasi lükkasime ja selle tõttu ka wc remontimist ette ei võtnud. Esialgseks lahenduseks sai koridorist põranda üles võtmine ja nii palju alt tühjaks kaevamine, et pooled vannitoa ja wc betooni all olnud vanad põrandalauad saime kätte. Nüüd võtsime vastu otsuse, et kogu seda betooni lõhkuma ei hakka ning oleme teadlikud, et ühel hetkel võib vamm elutoa vannitoapoolsest nurgast välja lüüa ja kui see juhtub, siis lammutame hoopis elutoa poolt seinad ja põranda lahti, et ülejäänud vanad põrandalauad betooni alt kätte saada.
Pikk sissejuhatus tuli, aga tahtsin lõpuks jõuda selleni, et kuna wc betoonpõrand jääb alles, siis sai hakata ruumi remontima. Rohkem on tegemist minu projektiga, sest Raiko on ametis lastetoaga ja see on hetkel prioriteet number 1. Wc nokitsemise põhimõte on võimalikult odavalt ja kasutada nii palju kui saab juba olemasolevaid asju ehk teine kord tuleb käiku võtta mitte kõige esimene viimistluse eelistus.
Palju on veel teha, aga esimesi muutusi näitan ka, pildid on küll suvalised klõpsud, kiiresti töö käigus tehtud. Kui wc valmis saab, siis teen ilusad ja sätitud pildid ka ;)


Reede, 25. september 2015

Palkide vahetamine

Ma ise pean lastetoa remondi alguseks juuni lõppu, kui meil talgud toimusid ja seinad said vanast krohvist puhtaks löödud, vana soemüür lammutatud, põranda üles võtmine jäi Raikole (ja preili Mariettele muidugi ka) õhtusteks nokitsemisteks. Uskumatu, et see kõik algas juba juuni lõpus ja nüüd on septembri lõpp ja kui aus olla, siis ei ole me veel omadega suurt kuskil. Optimistlik mina arvasin, et praeguseks on meil lastetoad (või õigemini lastetuba ja meie esialgne magamistuba) juba valmis! Raiko ütleb ikka, et ma tahaks kõike nüüd ja kohe. Tegelikult ma ju tean, et kui remonti nokitseda kahe väikese lapse kõrvalt ja õhtuti ning finantseerida seda kõike ilma laenuta, siis ega asjad ei saagi just valguskiirusel liikuda. Eks ma olen natuke pettunud ka seetõttu, et teinekord ei tee me nädala jagu ise mitte midagi ja tööd liiguvad edasi vaid siis kui meil lisaabi on (sest noh,  ma olen küll tugev saarenaine, aga siiski mehe mõõtu välja ei anna ja sada aastat tagasi ehitati kõik jõhkralt suurte kividega ja jämedate palkidega).
Nüüd oleme me natuke targemad kui esimesi remonditöid tehes ja et hilisemaid ebameeldivusi ning ümberehitamist vältida, siis saab lastetubasid ehitades kõik vana lahti võetud, üle kontrollitud ja vajadusel osa välja vahetatud. Niiet kui põrand oli üles võetud ja osa mullast välja veetud, sai selgeks, et osaliselt vajavad välja vahetamist ka seina tugipostid. Nii saigi augusti lõpus vana voodrilaud osaliselt maha võetud, soojustuseks olnud saepuru lõkkesse tassitud ja pehkinud tugipostid välja saetud. Või umbes nii Raikol ja papsil see asi käis :)

Toona jäi töö pooleli ja ajutiselt sai õue lihtsalt kile ette pandud. Nüüd sai soojustuseks vill seina, tuuletõkkeks paber ja lõpuks laudis peale. Ka see lahendus on ajutine, aga esialgu aitab talvele vastu minna küll.

* Nüüd leiab meid facebookist ka - Meie kodu lugu

Neljapäev, 20. august 2015

Aiamaa

Ma ei ole aiamaast üldse siia blogisse väga kirjutanud, sest kahe lapse kõrvalt pole see kunagi piisavalt korras, et siin näidata. Mitte, et kõik siia jõudev peaks nii ilus olema, aga põlvini maltsataimi just ka näidata ei tahaks. Kevadel Raiko korra pakkus, et ehk jätaksin sellel aastal üldse aiamaa tegemise vahele, aga sellega ma polnud nõus, pealegi oleks pidanud ka söötis aiamaad mingil määral rohima ja mulle meeldib minna suvel oma peenrale ja sealt toidukraam tuppa noppida. Aga tunnistama pean ausalt, et kahe lapse kõrvalt sinna nii palju kui tahaksin ei jõua ja nii ongi, et ühe peenra teed puhtaks ja ülejäänud on rohtus. Aga alustuseks näitan ühte kevadist pilti, mis on tehtud peale seda, kui aiamaale tara ümber sain. Mõeldud küll eelkõige koera eemale hoidma, aga toimib ideaalset Mariette puhul ka.


Mulle meeldib lapsi kodustes tegemistes kaasata küll ja näiteks herneid ja kartuleid sai koos maha pandud, aga kui seemned alles tärkasid, siis käis küll aed kinni ja preili vaatas nukrate silmadega võrgu taga. Nüüd on aga kõik taimed nii suured, et kusagile peale ta naljalt ei asu ja saab jälle lasta tal vabalt koos minuga toimetada. Täna oli lisaks Mariettele Raian ka "abiks", tavaliselt on tal sel ajal uneaeg, aga täna mitte kuidagi ei jäänud vankrisse tuttu, nii tõingi ta lamamistooli aiamaale ja kiikus seal, oma 40 minutit pidas vastu ja samal ajal sain mina sibulaid ülesse võtta. Pole küll väga suured, aga siiski paremad kui eelmisel aastal. Ning väikeste sibulate korral ei jää ühest toidukorrast poolikut sibulat ka järgi, mulle neid seisnud poolikuid sibulaid kasutada ei meeldi.



Pühapäev, 9. august 2015

Remont koos lapsega

Mariette on sellises vanuses (loe: kahene), et kui midagi kusagil toimetada, siis tema tahab ka. Rohida, muru niita, segu teha, aiamaad kasta, koerale süüa anda, väravat kinni panna, isegi wc-sse tahab tema ka kaasa. Ja olgugi, et nii mõnigi töö oleks palju kiirem ja mugavam ilma temata teha, siis me üldiselt ikka üritame lapsi kaasata ja lasta neil ka osaleda. Nii siis Raiko ja Mariette koos lammutasid vana põrandat, panid pilte seinale ja ehitasid õues müüri :)



Reede, 17. juuli 2015

Tasuta asjad

Tasuta asjad mulle meeldivad. Ainuke asi, mida ma ei salli on kui inimeed võtavad asju tasuta vastu ja siis neid ise maha müüma hakkavad. Ma ei mõtle siin seda, et keegi saab tasuta mingi korrast ära kapi ja siis selle korda teeb ja maha müüb või tasuta saadud riietest tehtud lapiteki naabrinaisele ärib, vaid kui jagatakse näiteks mänguasju või lasteriideid (tihti kirjaga, et perele, kes neid ise ehk osta ei jõua) ja siis uus omanik need järgmises facebooki grupis maha müüb.
Igatahes ühel toredal inimesel oli Laulasmaal ära anda valamukapp, koos valamu ja segistiga. Meie senine "valamukapp" oli 2 aastat tagasi kui Mariette sündis paarist prussist kokku löödud (sest ma ei tahtnud iga kord vastsündinuga teise maja otsa minna tema pepu pesemiseks). Kuigi köök ise on remontimata ja üldse üks väga ajutine projekt, siis uus valamukapp annab natuke köögi tunnet küll.

endine valamukapp
tasuta saadud

Pühapäev, 5. juuli 2015

Aiamaa: Värske kartul ja maasikad

Mulle meeldis enne poisi sündi, kui Mariette veel magas, vaikselt voodist välja hiilida ja tiir õues teha. Üldiselt kolib hommikuks Raian oma voodist mulle kaissu ja tema kõrvalt väga ära hiilida ei anna. Aga ideaalis meeldib mulle küll varahommikul aiamaalt paar maasikat suhu noppida ja hommikuse omleti jaoks tilli korjata ja kasvuhoonest tomateid kaasa haarata (kusjuures esimene tomat tundus valmis olevat - see pisike kollane kirsstomat, aga kuna see on ainult Mariette jaoks maha pandud, et tal oleks õues hea kohe suhu pista neid ilma suurema riiete sodimiseta, siis ootab homset).
Igatahes tahtsin selle sissejuhatava tekstiga jõuda selleni, et proovisin esimese pesa värsket kartulit neljapäeval (02.07) ära. Minu meelest täitsa asjaliku suurusega, meie saime Mariettega igatahes ühest pesast kõhu täis ja jäi veel pottigi. Kuigi mul on Saaremaalt isa käest saadud vanu kartuleid ka veel (nimelt suuremat talvevaru ma ei kasvata, vaid mul ongi selline pisike kohe-söömiseks-aiamaa), siis nüüd enam küll ei kutsu, aga ehk veel kasutan kähku praekartuliteks ära.
Ja enne kui oma aiamaa kartulit maitstud sai, sai preili maasikaid ka. Pildil on kõige esimene punane maasikas (26.06). Nüüd meil väike traditsioon iga hommik mammusid korjata ja siis neid õues varikatuse all süüa (õigemini neid, mis kannatavad need paar meetrit aiamaalt varikatuseni välja).


Teisipäev, 30. juuni 2015

Talgud

Laupäeval olid meil talgud. Selliseid pisemaid talguid on meil ennem ka olnud, näiteks puude tegemise omad, aga need on olnud sellised paari sõbra seltsis. Nüüd aga tegime suured ja õiged talgud, koos talgusupiga ja õhtul pidasime etteruttavalt ära ka Raiko sünnipäeva.
Nagu juba varem mainisin, siis ma ikka kibelen lastetuba valmis saama, et saaks elutuba normaalse inimese kombel pärast laste uneaega ka ikka kasutada. Tulevane lastetuba nägi välja selline, ainult oli ääreni kola täis - peamiselt minu tulevasi mööbliprojekte, aga ka kõike muud mida hetkel vaja ei läinud ja oli üle "ukse" (sest ust toal pole) sinna visatud. Toa seinu kattis mitu kihti igivana võidunud tapeeti, selle all vana pudisev krohv ja ühes seinas ka TEP-plaadid, lisaks 1904. aastal laotud korsten ja kahtlustan, et üsna samast ajajärgust ka soemüür, mille küljes olnud pliit oli ammu kokku kukkunud.

Ära sai lammutatud korsten ja soemüür (pööninguni ka üks teine mittetoimiv korsten, sest kui juba korra katuselt lammutada, siis üks tegemine) ning toa seinad laudadeni puhtaks tehtud. Lisaks oli neile, kes selle meeletu tolmu sisse nii väga minna ei tahtnud välja pakkuda puude ümberlappimist (ühe ukse kõrvalt oli teistpidi laotud puuvirn seina välja paisutanud ja selle parandamiseks oli vaja puud eest ära laduda). Mina ise jõudsin töö mõttes üsna vähe ära teha, hommikul natuke korstent lõhkuda, hiljem veidi aiamaad rohida ja natuke puid lappida - peamiselt hoolitsesin aga söögipoolise eest, eelkõige oma pesamuna vajaduste, aga ka talguliste toidulaua ees.





Konteiner oli tellitud Prügiekspert OÜ´st ja meil tegelikult vedas, et nad nii viimasel hetkel meile konteineri leida suutsid, sest ma iga päev pidin muudkui kirjutama ja lõpuks oli neljapäev käes ja meil konteiner ikka tellimata. Reedel toodi aga konteiner juba ilusti kohale ja kui viisakas autojuht, aitas mul meie ligaloga ajutise värava lahti, viskas ette jäänud puupakud ilusti eest ära ja lehvitas ära sõites rõõmsalt lapsele vastu.

Ja selline on tulemus praegu. Väga harjumatu, nii palju vaba ruumi ja valgust, tolmu muidugi jätkuvalt ka. Ma juba naljatasin, et nüüd nii palju ruumi, et seal oleks hea mööblit korda tegema hakata. Tegelikult aga tahame üks õhtu põrandalaudade üles võtmisega alustada.. Korstna juurest juba paistis, et nende kitsaste laudade all on vanad laiad põrandalauad, mis loodetavasti on nii heas korras, et annab taastada.
Grupipilt

Neljapäev, 25. juuni 2015

Lõkkeplats

Esmaspäeval oli mul vaba päev, see tähendab siis seda, et kahe väikese lapse asemel oli mul kodus üks, sest Mariette oli vanaema juures hoiul üheks päevaks. Raiani pikk uni kestab kuskil 3 tundi ja ma ei teadnud mida selle vaba ajaga peale hakata. Lõpetamata ja alustamata projekte on küllaga ja siis olin veidi nagu peata kana, et ei tea kuhu joosta ja mida teha. Lõpuks otsustasin lõkkeplatsi kasuks. See oli ka algselt üks neist enne-sünnitust-projektidest, aga lõpuks nii kaugele ei jõudnudki. Või no alustatud oli küll, kaevatud oli ringikujuline umbes labidasügavune renn ja nii kuu aega tagasi tassisin sinna põhja killustiku ka ära. Igatahes avastasin, et töö läheb jube aeglaselt, lõpuks kui olin müürisegu kotid keldri otsa saanud, väikse portsu tellised sinna juurde, veevooliku ülesse tassinud ja segu ka lõpuks valmis saanud oli juba peaaegu tunnike möödas. Natuke jõudsin siiski alustada ka. 
Korraliku etapilise postituse teen siis, kui lõkkeplats päris valmis saab, seni üks pilt preilist, kes emme tehtud töö üle vaatab.


Neljapäev, 4. juuni 2015

Lastetuba: jaanuar 2012



Tegelt võiks postituse pealkiri vabalt ka olla "Lastetuba: juuni 2015" sest seis on täpselt sama, lihtsalt toona sees olnud prügi on asendunud minu tegemist vajavate mööbliprojektidega ja kõige muuga, mida ühel hetkel läheb vaja. Aga meil on suured plaanid! Nimelt saab sellest toast kunagi kaks lastetuba, esialgu küll meie magamistuba ja lastetuba. Ning algust plaanime teha õige pea, lausa sel nädalavahetusel (kui toa tühjaks tassimisega alustamist saab remondi alguseks lugeda) ja mõttes mõlguvad ühed mõnusad talgud sõpradega, et selle toa seintelt vana krohv ja muu jama ära lammutada - alles on plaanis jätta ainult vana lagi, kuhu uued lauad peale paneme, kõik muu läheb lammutamisele/üles võtmisele. Seda viga, et midagi varem tehtut (kuigi selles toas ei ole midagi ikka väga ammu tehtud) alles jätame me enam ei tee - lõpuks tuleb ikka ümber teha ja sedasi on teadupärast kallim.

Pildi leidsin Saaremaal vanemate arvutis sorades, nii mõnestki tööst-tegemisest meie kodu juures mul endal pilte ei olegi. Jaanuaris 2012 käisime majaga alles tutvumas, meie omaks sai see märtsis.

Pühapäev, 31. mai 2015

Kummut

Kui nüüd tagasi liikuda selle enne-sünnitust-peab-tehtud-saama nimekirja juurde, siis mu kindel soov oli välja vahetada kummut, kus Mariette riided olid. Elame ju pead-jalad segamini ehk meil on elutuba/magamistuba/lastetuba kõik ühes, niiet oluline oli, et Raiani sünniga ei tuleks ühte mööblieset tuppa juurde, vaid saaks mõlema lapse asjad ühte kummutisse mahutada. Sobiv kummut oli mul juba ammu olemas, ostetud Magda Misjonipoest kõigest 20€ eest. Pean tõdema, et päris nii soodsalt neilt enam mööblit ei saa (mina ostsin siis, kui nad olid just avanud), aga kihvte leide on siiski.


Kummut oli ise muidu igati korras ja kena, kui välja arvata veidi kooruv värv. Kummuti pealt hinnasilti ära tõmmates tuli ka selle alt värv kaasa. Algne mõte oli kogu kummutilt värv maha võtta ja tumedaks peitsida, aga aja puudusel otsustasin ainult kummuti pealselt värvi maha kraapida.
Peitsimiseks kasutasin Hea Maja e-poest ostetud Herdins peitsipulbrit (nr 84 tume antiikne tamm). Kuna peits ise puitu ei kaitse, siis vajab ta pärast lakki või vaha.
Käepidemeid ma vahetama ei hakanud sel lihtsal põhjusel, et üks käepide maksab kuskil 3-4€ ja 15 käepideme välja vahetamine oleks lihtsalt kalliks läinud. 


Kunagi tulevikus plaanin ma selle kummuti enda magamistuppa panna, et mugavalt oma pudi-padi nendesse paljudesse sahtlitesse ära sorteerida. Esialgu olen ma plaanist kogu kummutilt värv maha võtta loobunud, sest kuumafööniga juba selle pealse tegemine oli suur töö. Värvitud on kummut vist värvipüstoliga, niiet värvikiht on väga õhuke ja fööniga seda kuumutada sai vaevaliselt, tulemus jäi umbes selline nagu hinnasilti ära tõmmates. Pärast lihvisin alles jäänud värvi maha.
Tulemus jäi selline:


Esmaspäev, 4. mai 2015

Tööriistariiulid

Alustuseks on mul hea meel teatada, et meie perre on sündinud üks armas poisipõnn, keda varsti remondipiltidel juba näha võib. Nagu naised raseduse lõpus ikka, siis võimendus mu pesa punumise instinkt veelgi. Nii oli mul nimekiri tööde-tegemistega, mis enne lapse sündi tehtud pidid saama: alustades õue riisumisega ja lõpetades tellistest lõkkeplatsi tegemisega. Olgu öeldud, et päris kõik tehtud ei saanud, aga need kõige-kõigemad tööd said valmis.
Üheks oluliseks tööks oli tööriistariiulite ehitamine. Varem oli suur osa tööriistu koridoris hunnikus ja esiteks ei leidnud sealt pooli asju ülesse ja pool aega mingi töö tegemisest kulus asjade otsimisele, teiseks oleks beebi süles vannituppa minemine külg ees üsna ebamugav olnud, rääkimata sellest et koridori peavad nüüd mahtuma nii vanema lapse käru kui beebi vanker.
Materjalina kasutasime elutoa remondist üle jäänud põrandalaudu, mis pööningul oma aega ootasid. Riiulite ehitamine ise oli väike töö võrreldes asjade sorteerimisega, sest kui juba teha, siis minu kindel nõudmine oli, et mingi süsteem peab olema ja erinevad kruvid peaks ikka üldjuhul erinevates karpides käima ja lastele ohtlikud asjad kõrgel ja mõned asjad mida me ehk 10 aasta pärast uuesti kasutame (näiteks plaatimise tööriistad) sai üldse pööningule pagendatud.





Reede, 27. veebruar 2015

Elutuba: 2015

Eelmine postitus põhines minevikule, nüüd on aeg kirjutada sellest, milline meie elutuba praegu välja näeb. Mainisin viimase postituse lõpus, et vanemad käisid abiks ja tapeetisime osa elutoast üle. Sel lihtsalt põhjusel, et kõik oli liiga oranž - mulle väga meeldib see päikseline tapeet (pealegi oli see toona väga mõistliku hinnaga), aga meie põrandalakk osutus üsna sarnaseks (näidise peal tundus küll väga teine) ja kui algul see mind väga ei häirinud ning mõnda aega sai asja mahendatud suure vaibaga, siis mda aeg edasi seda oranžim kõik tundus. Raiko nimetas seda üle tapeetimist mu raseduskiiksuks, aga tulemus sai palju parem ja pärast tunnistas ta ise ka seda :)



Agnese nurgake ja magamis osa

enne-ja-pärast