laupäev, 23. märts 2013

Kurgilava

Ma juba tükk aega kibelen õue, läheks see lumi ometi ära, saaks õuet riisuda ja aiamaad kaevata ja seemneid külvata ja muru niita ja tikripõõsad ära istutada (aianurgas olev vana tikripõõsa oksad oli nii vastu maad vajunud, et juured olid alla tulnud). Lühidalt öeldes kibelen ma juba tükk aega õue, aga kui õues nokitseda veel ei saa, siis hakkasin ma ettevalmistusi tegema selleks ajaks kui saab.
Ehk siis tegin täna kurgilava (kuigi ma pole kindel, kas just kurkidele see lava saab, eks kevadel paistab). Mingeid mõõte taga ei ajanud, tegin valmis olnud prussidest. 
Mul läks vaja läks:
*4 prussi 
*kruve
*4 nurgikut (sest ma ei suutnud ainult kruvidega teha, no lihtsalt ei läinud need pikad kruvid sinna prussi sisse)
*pikki peenikesi liiste
*klambreid ja klambripüssi
*haamrit
*kaabliklambreid
*kääre
*katteloori

Kõiki neid asju kindlasti  vaja pole ja  palju asju saab asendada millegi muuga, mis kodus olemas on. Tegin käepärastest vahenditest ja kasutasin neid materjale, millega enda meelest kõige kiiremini ja lihtsamini sain. Kogu ehtitus läks väga ruttu, umbes tunnike üksinda pusida, koos Raikoga oleks kindlasti saanud tunduvalt kiiremini.
Mis oleks võinud teisiti teha: ma oleks pidanud kasvulava veidi laiema tegelikult tegema, sest liistud ei tahtnud nii palju painduda (üsna mitu sai katki murtud), niiet oleks võinud ehk 10cm laiem olla. 


Põhiline algmaterjal

Kaabliklambreid kasutasin ma liistude kinnitamiseks karkassile.

Lava katsin kattelooriga ja ääred klammerdasin kinni. Hiljem mõtlesin, et oleks võinud ehk kilega katta ja klammerdamata jätta, aga noh, seda jõuab veel ümber teha. Lõppmõõtudeks sai 79cm x164cm ja kõrguseks 74cm.


reede, 22. märts 2013

Algus

Kui me elasime üürikorteris oli mul kombeks õhtuti lapata erinevaid kinnisvara kuulutusi ja unistada oma majast. See oli pigem ajaviide ja unistus, ei mingit konkreetset ostusoovi. kuni ühel hetkel sai selgeks, et polegi väga suurt vahet, kas maksta iga kuu üüri või siis pangalaenu.

Majade müügikuulutusi lapates läksin ma selle maja kuulutusest iga kord üle, Raiko oli see, kes ütles, et talle see maja isegi täitsa meeldib. Tol hetkel krimpsutasin mina veel nina :) Kui ma esimest korda meie maja seest nägin, siis minu esmane reaktsioon oli, et siia ma küll kunagi elama ei tule! Maja tundus veel hullem kui piltidel. Pärast korteris hakkasin ma aga vaikselt kujutama, milline see maja suure töö tulemusena võiks ükskord olla ja nii ma mainisin, et läheks vaataks veel korra. Maja käisime me kokku vaatamas 3 korda: korra ise väljast, siis koos maakleriga ja siis veel meie vanematega ka. Seejärel sai võetud väike mõtlemisaeg ning nii me varsti jõudsimegi panka laenu taotlema. Alates 6.märtsist 2012 on meil oma kodu!


Maja üldpind on 129,8 ruutmeetrit, mille sisse pole arvestatud maja keskel asuvat koridori. Lisaruumi on võimalik saada teise korruse välja ehitamisega. Tuba sinna ei mahu, kuid kauges tulevikus on plaan sinna teha magala - selline, kuhu rohkemate külaliste korral saab madratsid maha visata. Krundi pind on 1676 ruutmeetrit. Maja juurde on kuulunud veel maakivist kelder, saun, laut ja väli WC. Neist praegu on alles WC ja kelder, millest esimesest saab pisike tööriistakuur minu labidatele, rehadele jms. Saunast  ei ole alles mitte midagi ja laudast ainult varemed. Krundil asuvad veel mõned viljapuud ja -põõsad. Ühe õunapuu võtsime suvel maha, et ma oma pooleldi alustatud aiamaa tarbeks valgust juurde saaks, alles jäi ainult tüvi pesunöörile, teine õunapuu on minu jaoks tundmatu sort - üsna hilise valmimisega ja pigem hapud õunad, aga säilivus peaks hea olema. See puu vajab väga tõsist noorenduslõikust, sest kui välja arvata eelmine kevad meie poolt tehtud lõikamine, siis on see oma kümme aastat omasoodu kasvanud. Ploomipuid on kaks: mõlemad kõrgusesse kasvavad vibalikud, mille otsast vist ühtegi ploomi ei tulnud, üks nooremapoolne kirsipuu, mille juurte ümber ma olen rõõmsalt lupja seganud ning tikri- ja mustasõstrapõõsas. Tikker isegi natuke kandis, hea vanem sort, suurte punakate marjadega (mäletan sellist põõsast oma vanaisa juurest). Ma väga kärmelt ei ole vanu puid-põõsaid ära likvideerinud - maha võtta jõuab ju alati ja uued puud-põõsad veel mõnda aega ei kanna.

Kõik pildid on täitsa algusest ehk nii nagu me selle talu ostsime.

Pööning
Maakivist kelder






















Väli wc ja laudavaremed