Teisipäev, 23. aprill 2013

22.03

Eile käis meil abiks Raiko sõber, kes koos Raikoga pidi algul mu aiamaad kaevama (või no tulevast aiamaad). Ise ma kõhuga enam väga ei jõua seda esimest murusse kaevamist teha. Seda pisikest osa, mis eelmine aasta kaevatud sai jõuan üle kaevata küll, aga just see esimene kaevamine... Noh, nende kaevamine muidugi oli ühteaegu kurb ja naljakas - kaevasid nad nii, et juurte asemel läksid ämbrisse murumättad suure mullapalliga ja aiamaale jäi kobeda mulla asemele paras auk. Kuna nende enda meelest see töö polnud ka tore, siis läksid nad hoopis varemeid lammutama.
Varemete näol on tegemist vana laudaga, mille ühe teooria kohaselt panid kodutud põlema ja teise teooria kohaselt lihtsalt lasti ära laguneda. Mul on väga kahju, et seda hoonet alles ei ole, sest see oli kindlasti väga ilus - kivist vundament ja ikka väga suurtest palkidest on see olnud. Oleks siis palgidki kuidagi virna pandud, et neist midagi hiljem teha, aga ei - need lükkas eelmine elanik traktoriga lihtsalt hunnikusse ja nüüd ongi selline palgid-kivid-eterniit-ja muu sodi segamini jama, mida on väga raske laiali lammutada, sest omajagu mulda, lehekõdu on sinna peale kasvanud.
Lisaks oli osa palkidest lihtsalt maasse kaevatud ja mitte nii, et maa oleks sile olnud, vaid ikka mägi jäi järgi. Raiko ema oli see, kes kõik need palgid labida ja kangiga välja kaevas.



Maasse kaevatud palgid

Paremal on näha, millised need varemed alguses olid

Ilusamad palgid lasin ma kõrvale panna, et neist peenrapiirded teha, pehkinud ja naelu täis läksid lõkkesse. Lammutatud on neid varemeid vähehaaval eelmisest suvest alates, aga jätkuvalt läheb nende kallal meeletu aeg, peamiselt just prahi ja eterniidi tükkide välja sorteerimise tõttu.
Eilsest töötegemisest ka mõned pildid:






Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar