neljapäev, 9. juuni 2016

Magamistuba: peaaegu valmis!

Meie magamistuba on nüüd peaaegu valmis, viimased pisiasjad siiski veel vajavad tegemist. Näiteks me alles saime magamistuppa ukse ja selle ümbert on viimistlemata, üks pildike kuluks seinale ära ja ma pole rahul ka kardinatega. Ma algselt vaatasin Halensist neid lillasid kardinaid, aga ma ei raatsinud nii palju nende eest välja käia ja otsustasin kunagi üürikorterisse ostetud ja nüüd lihtsalt kapis seisnud kardinad ise ära värvida. Esiteks jäi tulemus laiguline ja nüüd ma mõtlen, et ehk peaks hoopis midagi hallikamat valima. Ses suhtes läks muidugi hästi, et ise värvimine oli küllaltki odav, palju kurvem oleks ostetud kardinate järel avastada, et nende toon mulle ikkagi ei sobi.

Ma ühes varasemas postituses kirjutasin ka, kuidas magamistoa siseviimistlus sai alguse tapeedist, sest päris alguses oli mul hoopis teine halli-roosa kombinatsioon mõttes. Aga sõbrannale tapeeti valides jäi mulle see tapeet silma ja lõpuks käisingi seda mitu korda poes vaatamas ja teadsin, et tahan seda. Magamistuba ise on meil üsna pisike - ehitasime varasema ühe suure toa kaheks (magamistuba ja lastetuba), nii otsustasime andmaks toale visuaalselt suuremat muljet tapeetida ainult kaks seina. Teised kaks seina said värvitud helelillaks nagu tapeedi üks toonidestki. Tapeedi helesinisest toonist lähtudes sai tehtud DIY raames helesinine lühter.

Kõik ülejäänu tahtsin ma teha võimalikult heleda - valge (kreemikas) mööbel, valge lagi ja põrand - tuba asub põhjapoolses küljes ja on ühe pisikese aknaga, niiet järjekordne visuaalne toa avardamine. Riidekapp magamistuppa on ostetud facebooki ühest mööbligrupist juba aastaid tagasi ning seisis siiani lahtivõetuna pööningul. Kapp ise ei ole küll just esimeses nooruses, niiet tal on kriipse-kraapse, parandusi ja pahteldusi, aga samas see kuidagi sobib ja lisab sellist vanaaegsuse hõngu. Kapi otsas on isa vanas kohvris ja korvikestes leidnud panipaiga jõulukaunistused ja mu kaltsukerad, millest ma üks hetk ise vaipa teha tahan.

Ka voodi on ostetud facebooki kaudu ja sellest rääkisin täpsemalt SIIN. Paljude sahtlitega kummut, kuhu kõik pesu, vööd, kosmeetika, ehted jms pudi-padi mahutada on magamistuppa lihtsalt ideaalne, ostetud Magda Misjonipoest.
Väikese erandina heleda mööbli seas on öökapi asemel kasutust leidev puupakk, mis läheb kokku vanadest paksudest põrandalaudadest tehtud aknalauaga ja seda viimast ma lihtsalt armastan! Olgu, kui aus olen, siis see on mu lemmiktuba majas, just värvide ja mööbli valiku ning paigutuse osas. Ise tunnen, et esemed ei võistle omavahel ning moodustavad mõnusa terviku.
Kuidas teile meeldib?


esmaspäev, 6. juuni 2016

Telefonipildid: mai 2016

Mai kuu oli meil suur muutuste kuu. Kolisime magala elutoast välja - meie saime endale oma magamistoa ning Mariette ja Raian kolisid lastetuppa. Päevane mäng on küll praegu suuremas osas siiski elutoas või õues, kuid nüüd magab igaüks (see tähendab lapsed) oma voodis. See viimane on uskumatu õnnistus, sest pärast laste magama minekut algab meil nüüd oma aeg. Lisaks on jäänud maisse suurem hulk aiatoimetusi - külvamist, kastmist, rohimist, muru niitmist ja kogu hoolest ja armastusest hoolimata on suur hulk seemneid kehvasti ülesse tulnud, muru kõrbeb ja aiatagused on trimmerdamata ning mullamutt tegutseb edukalt.

Kuu alguses kui kõik veel ei kõrbenud ja muru roheline oli. Või mis roheline, kollane pigem.

Magamistuppa sai kokku pandud üks aastaid tagasi ostetud (ja seni nurgas vedelenud) riidekapp, mida ma teadsin, et meil kunagi vaja läheb. Ma muidugi ei kujuta ette, mis siis saab, kui majas kõik toad remonditud saavad, kus me siis neid äkki-läheb-kunagi-vaja asju hoidma hakkame!?
Korjasime piibelehti ja saime toa mõnusat lõhna täis. Piibelehed kasvavad meil kohe maja kõrval tee ääres, niiet lisaks heale lõhnale meeldib mulle piibelehti korja ka selleks, et sügisel neile punaseid marju ei tuleks, mis teadupärast on mürgised ja nii mõnelegi väikesele käele väga ahvatlevad tunduvad. Iseenesest Mariette teab, et piibelehe marjad on mürgised ja ise marju ilma loata suhu panna ei või, aga ikkagi...
Sain õuekiigele uue katte õmmeldud.
Kuigi Raian parempoolsel pildil vihma "välja kutsub" hoides reha harusid taeva poole, siis vihma pole küll ammu näinud. Küllap sai isegi aru, et see väga ei toimi ja asus hoopis kastekannuga toimetama. Vesi on muidugi üldse tõmbenumber lastele ja soojal päeval on neil veega sulistamine lubatud ka. 
Üks vana tool, mis siin majas enne oli ja mida me aeg-ajalt ehitusel jalgealusena kasutasime, sai nüüd uue elu lillekastina.

teisipäev, 24. mai 2016

Õuekiik

Me saime endale õuekiige tuttavatelt umbes siis kui maja ostsimegi, ehk laias laastus 4 aastat tagasi. Kiik oli kasutatud ja sellele oli juba eelmine perenaine ise uuendust teinud. Varasemad omanikud plaanisid uue kiige osta, aga omavaheline kokkulepe ei lubanud seda teha enne, kui vana kiik on jalust ära saadud. Nii me ta endale saimegi. Teenis meid täitsa hästi, kuni järgmisel suvel kate ära lagunes.
Proovisin sinna ise katet teha - läks täiega pekki! See sama helekollane siis. Tegin selle õmblemisel hunniku vigasi, kohe nii, et vähegi käsitööga ja õmblemisega kursis olevad inimesed saavad kätega peast kinni hoida. Näiteks valisin ma riideks voodilinad (sest noh, mul oli kaks ühesugust, millest andis materjal välja ja voodile olid nad sedasi liiga kitsad), ma ei teinud torude jaoks mitte tunneleid, vaid paelad!!!, lisaks täidiseks vana tekk, mille kinnitamine läks valesti, niiet seljatoelt vajus see pepu juurde hunnikusse. Me ikka optimistlikult panime selle kiige külge, kuni siis esimese pealeistumisega koitis, et pealad ilmselgelt ei hoia, Raiko käristas tunneli jaoks õmblusi lahti ja nii ta siis tükk aega meid sedasi teeniski. Lapsi kandis enam vähem, meid üldiselt pigem mitte ja välja nägi kole. Saate nüüd ehk ise ka aru, et see esimene kate läks ikka täiega aia taha :D
See kord olin targem, nii kanga valikul kui õmblemisel- kangaks valisin Abakhanist veekindla õuekiikede jaoks mõeldud kanga, torude jaoks õmblesin see kord tunnelid, õmblused tegin topelt ja pehmenduse jätsin üldse ära. Üldiselt on ka ilma täitsa mugav istuda või soovi korral saab pehmenduseks alla võtta pleedi või siis aiatooli padjad lihtsalt kiigule visata. Õmblused pole küll nii sirged kui võiks, aga muidu olen küll täitsa rahul (ja natuke uhke ka). Nüüd peaks millalgi raami käsile võtma, aga nagu juba Meie kodu lugu facebookis kirjutasin, siis kõike korraga ei jõua.

kolmapäev, 18. mai 2016

Elutuba: lugemis- ja mängimisnurk

Lastetoa ja magamistoa valmimisega sai elutoast meie senine magamisnurk ära kaotatud. Mis omakorda tähendas ju ümberdisanimist vajavat vaba pinda. Maja ostes oli elutuba meie praegusest elutoast pool ja selle kõrval kaks pisikest tuba. Meie lammutasime seinad maha, alles jäid tugipalgid, ja saime suure ja avara elutoa, kuhu mahub söögilaud, diivan ja telekas, hetkel Raiko kodukontor, laste mänguala ja nüüd ka lugemisnurk. Tegelikult olid meil kõik asjad ennem ka elutoas, välja arvatud kiiktool, mis ajutiselt sai toast ära viidud, sest vaba põrandapinda jäi aina vähemaks - nüüd sai asjad lihtsalt veidi avaramalt ja paremini paigutatud. Enam ei vaata esimese asjana elutuppa astudes vastu laste mänguasjad, need on hoopis toa keskel asuva ahju poolt veidi varjatud, niiet lastel tekib täitsa omaette nurgake. Lisaks on nüüd lugemiseks ja blogimiseks kiiktoolis oma väike mõnus pesake, kus olla ja tassikest teed kõrvale nautida.



kolmapäev, 11. mai 2016

Valge voodi ja esimene öö oma tubades

Natuke aega tagasi uurisin blogis, et ehk keegi müüb valget voodit, samuti otsisin voodit erinevatest facebooki gruppidest, osta.ee-st jms kohtadest. Mida polnud oli valge voodi, mõningad variandid muidugi olid, aga need olid kas mõõtudelt liiga suured või liiga kallid. Lõpuks ma hakkasin juba mõtlema, kuidas meie vanale mööbliplaadist ja veidi katkisele tumedale voodile valget ilmet anda. Ja siis sattusin facebooki kuulutusele, kus pakuti Sauel täispuidust voodit, hinnaks ainult 50€. Kirjutasin, sain inimese kontakti ja sundisin Raiko helistama, sest ma ise pole suurem asi helistaja. Igatahes päev hiljem läks Raiko voodile järgi, mahutas selle kuidagi müstiliselt meie sõiduautosse ja tõi koju.


Voodi oli valgeks peitsitud ja lakitud, kuid lakk oli aja jooksul kollaseks tõmbunud. Iseenesest meeldis mulle voodi ka sellisel kujul, aga mul oli nägemus, kuidas meie magamistoa mööbel tuleb valge. Ja kuna meie tuba on nii pisike, siis erineva välimusega mööbliesemed teeks toa liiga kirjuks ja koormaks üldpilti, niiet otsus valge voodi saada jäi jõusse.
Lihvisin tsentraallihvijaga vana laki ja peitsi maha (taldlihvijaga on vana laki maha lihvimine äärmiselt vaevaline kui mitte öelda võimatu) ning värvisin kahel korral mööblivärviga (kuna magamistoa kummut ei ole päris valge, vaid õrnalt kreemikas, siis sai valitud sarnane lahendus ka voodile), kaunistuseks sai pva-ga liimitud Vintage Chick´ist pärinev puitdekoor, millele lisaks valgele veidi sinist ja halli värvi kantud.
Voodi maksumuseks, kui arvestada konkreetselt otsekulusid (lihvimiskettad, pintslid, rullid, värvimisalus olid mul kõik ennem olemas) kujunes umbes 70€ (50 voodi, 9 sentidega värvi ja toonimise eest ja 9.50 kaunistuse eest).



Kui voodi juba valmis oli, siis oli järgmiseks loogiliseks sammuks elutoast magamistuppa kolimine - lapsed oma tuppa ja meie oma tuppa. Magamistoas on ikka veel nipet-näpet akna juures teha ja peale voodi ja foto nurgast paistva kummuti meil seal muud hetkel polegi. Aga oma tuba! Muidugi plaani järgi ei läinud miski - lapsed jäid väga vaevaliselt magama ja kui lõpuks Mariette oli magama jäänud, sisi Raian juba ärkas. Lõpetasime ikka lõpuks Raiko lastetoa põrandal madratsiga ja lapsed minu juures voodis.

reede, 6. mai 2016

DIY: Kärbseseened

Suvel maal ringi sõites näeb päris tihti hoovidest vastu vaatamas kividest maalitud lepatriinusid. Mulle nad täitsa meeldivad, aga mingi hetk võis neid pea igast hoovist leida ja nii ma otsustasin hoopis kärbseseentega enda hoovi ilmestada. Ega needki pole jalgratta leiutamine, aga seenekesi olen ma seni kohanud vaid üksikuid. Ja mis nende seenekeste tegemise juures kõige parem on - saab maalt vanaema juurest auguga pesukausid ära tuua ja uue elu anda (vähemalt minu omad on sealt pärit). Lisaks on projekt niivõrd lihtne ja lõbus, et lapsed teevad kaasa hea meelega. Suuremad lapsed saavad rohkem teha (või päris ise hakkama), väiksemad aga on eriti osavad täppide maalimises (päris pisikeste abiliste puhul võib lapsele kummikinda või kile tüki näpu otsa keerata ja hoopis näpuga täpitada).



Meisterdamiseks läheb vaja:
Punast ja valget värvi
Pintslit
Vanasid pesukausse (kausid on oma kujult parimad, aga asja ajab ka ära mõni kõrvadeta pott)
Akutrelli, metallipuuri, kruvi
Puupulka
*Makroflexi


Töö käik on lihtne ja ega ta miskit erilist seletamist vajagi. Mis meisterdamiseks vajalikku puutub, siis minul on ühel seenel tehtud makroflexist krae seenejalale. See on selline peenutsemise asi, et tegelikult on need seenekesed ka ilma selleta väga arusaadavalt kärbseseened. Kui aga soov krae teha peaks silmas pidama, et makroflex on küll algul ilus hele, kuid päikse käes läheb tumekollaseks, niiet krae tuleks teha enne jala värvimist, et ka see pärast tahenemist valgeks värvida.

teisipäev, 3. mai 2016

Telefonipildid: aprill 2016

Kõikvõimalikud suuremad tööd proovin ma fotokaga jäädvustada, aga teinekord lastega toimetades saab hetki telefoniga salvestatud ja oma üllatuseks avastasin, et neid telefoniklõpse on kogunenud rohkem kui arvata oskasin. Kvaliteeti just suuremat pole, aga ehedaid emotsioone see-eest küll. Enamikul fotodel on lapsed, aga kuna me kõike toimetusi ju enamasti nendega koos teemegi, siis that is life.
Emme väike abiline suur abiline. Mariette viimased paar nädalat rõhutab iga asja peale, et tema on juba suur tüdruk. Nii suur, et ta rohkem kui paar tõmmet rehaga teeks, ta siiski veel see aasta ei olnud.

Kui lapsed issiga vanaema juures olid, et ma kodus lastetoa seina tapeetida saaksin.


Aiakäru on meil vist õues enim kasutatav töövahend. Aeg-ajalt ka mulla ja kivide tassimiseks, viimasel ajal aga rohkem lõbusõidu tegemiseks.

Vitamiinid! Talisibul on meil kasvuhoone nurgas, niiet esimesed rohelised pealsed said söödud ammu-ammu. Praegu aga iga toidukorra must have lisand.



Porgandiseemneid ma külvata ei lubanud, aga herneid sai küll preili oma käe järgi maha panna.