Kevadised aiatööd

Nüüdseks on õue riisutud, lõpetasin 4 päeva varem kui eelmisel aastal (ega ma muidu ei teakski eelmise aasta kuupäeva, aga järgmine päev läksin sünnitama ja tänu sellele on meeles). Riisumisega hakkaski vaikselt kiireks kiskuma, sest muru kasvab otse silme all. Lisaks sai nagu igal aastal hunnikuga maapõuest üles kerkinud klaasikilde kokku korjatud ja mutimullahunnikuid laiali lükatud. Hoolimata sellest, et me ju kogu aeg muru niidame ja meil suur õuekoer on, ei ole mullamutid meid maha jätnud. Algusega võrreldes on neid veidi vähem, aga siiski... Keegi mingit head nippi teab muttide peletamiseks, mis ei hõlmaks nende tapmist? Kuskilt lõksust surnud mutti mina välja võtta ei suuda, pealegi on meil siin kõrval metsatukad, kus neil oleks omaette ruumi olla küll ja küll. Ise olen ära proovinud musta kassiliiva käikudesse toppimist - tolku ei miskit.

Nüüd kui õue on riisutud ja muru veel hooga ei kasva on õue ebatasasused eriti märgatavad. Suuremaid lohke olen iga kevad täitnud, nüüd ongi õue kirju nagu lapitekk. Lisaks on vaarikad ja maasikad puhastatud. Kui veel viimased ettekasvatust vajavad taimed ka mulda saaks, siis korraks oleks suur kiire möödas.

Lastetuba: ehitamine

Alles ma nuputasin, kuidas ehitada lastetuba nii, et võimalikult kiiresti tuba valmis saaks ja minimaalselt pahteldama peaks. Lahendus olemas - Raiko teeb (need, kes asjalikku vastust lootsid, vabandust)! Nii ongi Raiko viimasesd nädal aega öösiti ehitanud, samal ajal kui mina lastega magan. Nädal tagasi oli meil osaliselt olemas toa puitsõrestik ja see oli kõik. Nüüd on peaaegu kogu kips paigas, osaliselt juba pahteldatud ja lihvitud ning kõvasti elektritööd tehtud. Mind natuke ikka torgib ka, et mul pahteldamine ja lihvimine palju aeglasemalt läks kui mehel, samas on mul nii hea meel, et ma tundide viisin lappan netis sooneutraalsete tubade fotosid inspiratsiooniks ja vist valisin välja ka toa otsaseina mineva tapeedi. Lisaks otsustasime, et põrandale paneme põrandakatte vaiba, sest lapsed ju enamuse ajast mängivad põrandal ja sedasi oleks hea soe. Me siit-sealt kuuleme selle otsuse osas kahtlusi... Kas kellelgi meie lugejatest on põrand üleni vaibaga kaetud ja oskab plusse-miinuseid välja tuua?

Suurt fotomaterjali mul pole, üks varasem foto ja teine Raiko tehtud telefoniklõps.

Magamistuba: värvimine versus tapeetimine

Enne kui saan magamistoa valmis siseviimistlust näidata, sest nipet-näpet nagu laeliistud on veel puudu ja aknalaud ning -küljed tegemata, näitan hoopis kuidas kõik see eeltöö käis. Nagu piltidelt näha võib, siis pooltel kordadel olid lapsed ka abiks. Lihvida tolmu tõttu lastega ei saa, aga pahteldada küll, ühel pildil küll Mariette proovib lihvida, aga seda kannatust oli tal ka kaheks minutiks. Sellest õudsast pahteldamisest veel nii palju, et kuna ma olin varem ainult väga vähe pahteldanud, siis tulemus ei saanud just nii hea kui võiks. Teada on tõsiasi, et hea tulemuse saamiseks on korralikud eeltööd palju olulisemad kui viimistlus ise, nii ma siis pahteldasingi kipsplaatide liitekohti natuke liiga vähe ja nurgad ei ole ka sugugi vinklis. Aga ise teen ja endale, niiet mis ma ikka nurisen ja kuna Raiko grammigi ei pahteldanud, siis minu loogika järgi tal ei ole õigust kobiseda. Aga pahteldamisest on küll praegu üleküllus, ma ei suutnud ära oodata, et ükskord otsa saaks see töö, kuna ma seda laste kõrvalt jupi kaupa tegin (teinekord sai pahtlilabidas kätte võetud ainult pooleks tunniks), siis venis see töö kangesti pikale. Lastetoa jaoks ma juba nuputan nippe, et vähem pahteldama peaks.

Magamistoas sai pooltele seintele värv - pooltele tapeet. Täna tahtsingi kirjutada mõlema eelistest ja plussidest. Tapeetinud ma ennem natuke olin, värvinud mitte, aga mõlemas töös (ja kogu ehitamises üldse) olen ma algaja, niiet võrdlus saabki kirja pandud minusuguse amatööri vaatenurgast. 

Tapeet:

+ Peidab ära pisivead ja kriipsud-kraapsud seintel. Kui näiteks pahteldamine ei ole nii hästi tehtud, siis paksem tapeet ei lase igal lohul/konarusel välja joonistuda.

+ Valik on tohutu ja mustrilise seina saab ilma vaevata. Enamik meist kunstnikud ei ole, niiet sama tulemust ise maalida on võimatu.

- Tapeetida on üksi veidi raske, eriti kui tegemist on kõrgete tubadega. Lisaks võtab töö üksinda tapeeti lõigates, liimi määrides, paani seina pannes ja kortse välja siludes üsna palju aega.

- Ja nüüd nende kortsude juurde, eelkõige nurkades. Kui seinad ei ole loodis ja/või nurgad vinklis, siis tapeet kipub kortsu jääma ning lõpuks ei saa seda kurdu mitte üheski suunas välja siluda. Kui valituks on osutunud (mida ma kõverate seinte puhul ei soovita) tapeet, mida peab mustrisse lõikama, siis vinklist väljas nurgad teevad selle omakorda üsna võimatuks missiooniks.

Värv:

+ Seinte värvimine on kiire ja lihtne. Enamus seinu vajavad 2-3 kihti värvi, kuid teise kihi saab peale kanda juba paari tunni pärast. Lisaks saab töö väga edukalt üksinda tehtud.

+ Olgu nurgad kõverad või loodist väljas, värv saab igale poole! Värvimise seisukohalt ei ole mingit vahet, kas nurk on vinklis või ei, ikka saab kiht värvi peale.

+ Korralik seinavärv on odavam kui korralik tapeet. Vahemärkusena olgu öeldud, et tapeedil ja tapeedil on vahe - meie elutoa seinas olevad tapeedid on mõlemad hinnaga ~6€/rull, magamistoa seinas on tapeet hinnaga 15€/rull ja klassikalises mõttes vist on mõlemad odavad tapeedid. Elutoa natuke reljeefselt tapeedilt hakkas pealmine kiht kergelt lahti tulema kui seda tapeedilabidaga silusime, lisaks kippusid sinna alla pärast kusagilt müstilisest kohast õhumullid alla tulema, magamistoa tapeedile ei jäänud alla mitte ainsamatki õhumulli ega kortsu!

+ Seinavärv on kergemini puhastatav. Oleneb värvist, aga vähemalt enamus on mingil määral pestavad.

- Kõik eeltööde vead on pärast kohe eriti märgatavad. Kui kerge kraaps värvimata kipsplaadil on vaevu nähtav, siis pärast värvimist tuleb see eriti esile.

- Kui tuba ainult värvida, siis tulemus võib mõne jaoks veidi igav jääda, sest isegi mustrirulli kasutades ei suuda vähemalt algajad tapeedil olevate mustritega võistelda.

Igatahes lastetoas ma olen otsustanud vähem pahteldada ja rohkem värvida - kuidas antud tulemuseni jõuda ma veel ei tea! Armsad lugejad, kumba teie eelistate - värvida või tapeetida? Miks just nii?

Magamistoa lagi

Nädalavahetusel oli meil minu vanemate näol kaks paari abikäsi juures, kes ehitas, kes mängis lastega.

Päris algselt oli meil plaan lakke lauad panna täispikkuses, aga siis Raiko kuidagi möödaminnes mainis, et mõtle kui siin ka tala oleks nagu koridoris ja kuna mulle see mõte nii meeldis, siis oligi otsustatud. Kui koridoris on algne laetala, millest kahele poole lauad pandud sai, siis magamistoa lae tõime madalamale ja tekitasime sinna kunstliku tala. Piisas mul vaid papale seda mainida kui ta juba mööte küsis.

Plaanisime teha kõike võimalikult lihtsalt ja päris millimeetri täpsusega kõike loodi ajada polnud plaanis, mõtlesime ehitada vana lae järgi. Selgus, et vana lagi on aga oma 7cm loodist väljas, niiet vana järgi siiski ei teinud, vaid ajasime loodi. Siiani oleme kõik laed majas kruvidega kinnitanud, see kord kasutasime minu vanemate naelapüstolit - palju kiirem ja mugavam, naelad on odavamad ka kui kruvid. Tööjaotus oli järgmine: mina järkisin laudu, papa andis neid Raikole kätte ja lõikas villa, Raiko lasi naelapüstoli abil lakke ja ema vaatas laste järgi :) 

Nüüd on vaja paar nädalat oodata ning lasta puidul veidi kuivada ja siis saab lae valgeks võõbata - ikka nii, et puit jääb läbi kumama. No ja pärast seda on juba lühtri kord!

DIY- Lühter

Hoolimata sellest, et magamistoas on remont alles pahteldamise juures, lagi on tegemata ja osa elektritki vedamata, siis minul on juba tapeet ja seinavärv valitud ning mööbel paigutatud. Niiet oligi paras aeg tuppa lühter meisterdada. Esiteks ei olnud ma valmis poes müüdavate eest küsitavat hinda maksma ja teiseks tahtsin ma, et ta just selline helesinine (kergelt mündiroheline oleks), sest sama tooni on ka tapeedis.

Kasutasin ära paar aastat tagasi osta.ee-st ostetud lampi, mis ma pean tunnistama, mulle ka algsel kujul meeldis. Aga kuna praegustesse tuppa poleks ta sobinud ja millal ükskord järg järgmiste tubade remondini jõuab, niiet polnud mõtet ka sellel aastaid seista lasta ja selleks projektiks uut osta. Alustuseks puhastasin lambi ära, värvisin mööblivärviga (kaks kihti koos kerge vahelihviga) ja pärast kinnitasin pärlid, mis pärinevad Kangadzunglist samas toonis niidi abil (niidi panin kahekordseks, sest esimene katsetus jäi liiga habras ja läks katki). Lamp on selles suhtes hea projekt, et läheb hiljem lakke ja iga pisiviga ei jää kohe näha. näiteks jäi mul värv ikkagi veidi lainetav. Samas kasutasin ka kõige odavamaid pintsleid, mis kohalikus toidupoes saada oli. Parema tulemuse saavutamiseks kasutage ideaalis värvipüstolit hoopis.

Puitpõranda ehitamine - lastetoad

*Me nimetame küll ehitatavaid tubasid lastetubadeks, aga ajutiselt saab ühest toast meie magamistuba ja paariks aastaks jäävad lapsed tuba jagama.

Ruumi suurus on 25 ruutmeetrit (5,65x4,65), meie ehitame sellest ruumist kaks tuba, sest juba oma lapsepõlvest teame, et parem pisike, aga enda tuba kui jagatud tuba.

Otsustasime kohe alguses, et betoonpõrandat ei ole meie jaoks valik ning ehitama hakkame puitpõrandat. Proovisime ehitada põrandat võimalikult õigesti ehk jälgida, et niiskus pääseks välja, õhk põranda all liiguks, soojustus saaks korralik ning samas see kõik ei läheks üle mõistuse kalliks. Konsulteerisime vähemal või rohkemal määral spetsialistidega, kes soovitasid kasutada penoplasti asemel villa ja kollast tuuletõket.

Lammutamine

Esimene asi vanade asjade renoveerimisel ja uuendamisel, on olemasoleva ehituse eemaldamine.

Ruumi suurus on 25 ruutmeetrit (5,65x4,65). Põrand oli kaetud kitsaste, ca 7-11cm laiade laudadega, kus IGA laud oli kinni ca 12-20 naelaga. Lammutamise protsessi kiirendamiseks lõikasin saega lauad keset tuba läbi. Kuna juba oli teada, et nende laudade all on peidus paksud 44mm lauad, siis olin ettevaatlik, et paksusega läbi ei läheks. Paar pikemat õhtut ja suuremat lõket, sai pealmine kiht laudu eemaldatud, mis olid paigaldatud ca 1970-1980 vahemikus.

Koheselt peale esimese kihi eemaldamist sai selgeks, et alumised suured lauad olid suures osas läbi mädanenud ning põrandal liikudes vajusin läbi põranda, kus all oli ca 70cm sügavune auk - keegi oli kunagi seal juba midagi kaevanud. Samuti oli vana põrand mitu korda lapitud. Tõeline lammutus protsess alles algas nende paksude põrandalaudade eemaldamisega. Iga vana laud oli üle viie meetri pikk ning isegi pool mädana neid sealt kätte saada oli omajagu toorest jõudu. Lõpuks siiski 2/3 laudades jätsime alles ja panime pööningule oma aega ootama.

Lõpuks oli näha ka palgid, mille peal see põrand oli üle saja aasta seisnud. Meie lootus, et need on piisavalt heas seisus, ei läinud täide. Otsad ja palkide alumised pooled oli kõik läbi mädanenud ning ei olnud mõistlik säilitada, kuigi kolm keskmist palki jätsime esialgu alles.

Nagu vanal hea aja oli kombeks, siis põrand oli mullast. Iga palgi vahel olid liistud, kus oli alumine põrand, jällegi vanad 44mm lauad. Seal peal oli ca 40cm mulda, iga palgi vahel ning nagu esimesed mõõtmised näitasid, pidi eemaldama mulda ka palkide alt ca 60cm. Kokku sai sealt toast labida ja ämbriga välja tassitud ca 25-30t mulda.

Uue põranda alustamine ja vundamendi augud

Meie majal on päris korralik maakivist vundament, mis ei lase põranda alla õhku. Selle jaoks, et uus põrand oleks korralikult õhutatud, lasime vundamendi sisse augud puurida, 9cm läbimõõduga. Toa otsaseina vundamenti kaks auku ning pikema külje peale kolm auku.

 

Uute põrandatalade aluste valamise asemel läksime kergema vastupanu teed - Fibo kiviblokid. Lõikasime ühe kivibloki pooleks ja sättisime üksteise peale, ca 40cm kõrgust, mis sai korralikult segu abil fikseeritud. Selliselt tegime 4 blokki ühe rea kohta, kokku 9 rida.

Uus põrand hakkas asetsema ca 2-3 sentimeetrit kõrgemal kui vana ning planeeritud oli 20cm õhuruumi põranda alla. Uus põrand pidi olema kõrgem, sest muidu ei oleks saanud vundamendi auke liivakihi ja alumise põranda vahele.

Liiva vedu ja vajalikkus

Peale plokkide paika loodimist, keskmine eksimus ca 1-2mm, algas kõige lõbusam töö. Kuna meil on vana talumaja ning põrand siiski seisab otse mulla peal, sai välja uuritud, et meie jaoks parim variant on korralik ehitusliiv, mis hoiaks niiskust põrandast eemal. Algselt pidi olema ka liiva ja mulla vahel kile, kuid lõpuks leidsime rohkem selle kahjuks kui kasuks rääkivat infot. Näiteks Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist kirjutab:" Praktika näitab, et seeneniidistik levib kõige intensiivsemalt kile aluspinda pidi. Kile asemel soovitan kasutada liivakihti paksusega ca 300 mm, mis takistab kappillaarvee tõusu pealispinnani (ja sealt aurustumist) ning survelise pinnavee puhul laseb liigveel imbuda pinnasesse.

Liivakogus sai arvutatud selliselt, et natukene üle alumise fibokivi, ehk siis 22cm, nii jäi õhuvaheks põranda alla 20cm. Selle jaoks ostsime 24t liiva, mis siis ühe käru ja kondiauru abiga sai ka sisse tassitud. Plaan oli lihtne - aja tagant käruga akna alla, aknast viskasin sisse ja sees viskasin juba laiali. Ca ühe nädalaga õhtuti tehes sai vaikselt liiv loobitud ja korralikult laiali ajatud. Hakkas tekkima lõpuks mingisugune visuaalne pilt, et midagi ikka ka tuleb.

Põranda ehitus ja vundamendi parandus

LÕPUKS sai hakata midagi ka ehitama. Põranda alumised talad on klassikalised 50x150 immutatud prussid. Kasutasime prusse pikkusega 3 meetrit ja 1,5 meetrit, pannes need nö "telliskivi mustris", kus sidumisekohad on üle ühe.

Vundament oli päris räsitud, sest vanad palgid olid pandud otse vundamendi sisse, siis uue põranda tõstmine üle vundamendi ei olnud piisav. See väikene vahe vundamendi ja prusside vahel oli siiski suur niiskuse oht, seega sai terve vundament puhastatud, korralikult üle segutatud ja kõrgusesse sätitud, ning hiljem lateksist niiskutõkkega üle tehtud. Lisaks käsime üle välisseinas asendatud palkide vahed ja vanad palgid immutusega ja silikooniga.

Kui prusside võrgustik oli välja ehitatud, sai tõrvapapi abiga prussid paika looditud. Iga kivi ja prussi vahele sai tõrvapapp sätitud, et puit ei oleks otse Fibo peal. Seinad ja iga pruss sai liistud, nii öelda raamid, kuhu peale pidi minema alumine põrand.

Alumise põranda tegime tuuletõkke villast, mis on päris tugev. Vill sai lõigatud täpselt 60cm, mis oli prusside vahe ning liitekohad korralikult silikooniga kinni lastud. Vill omakorda veel kruvidega liistude külge, et oleks kindlalt fikseeritud.

Tuuletõkke plaadi peale panime 15cm villa, samuti 60cm lai, korralikult tihedalt. Selliselt terve põrand üle käidud. 

Enne mustapõranda paigaldamist, käisin kõik vahed veel silikooni ja vahuga üle, et ei oleks kusagil mittevajalikku õhuliikumist. 

Põrandaplaadid sai valitud 18mm OSB, 22mm oleks ehk veidi parem olnud, aga hinnavahe määras.

Voila, ja oligi lõpuks valmis!

Kokkuvõtvalt siis uue põranda ehitus nii:
Vundamenti õhutusaugud 9cm läbimõõduga

Fibo pooleks ja kaks poolikut ülestikku, 4 fibot rea peale

22cm liiva (ideaalis 30)

Põranda ja liiva vahele 20cm õhuvahe

Immutatud 50x150prussid 60cm vahedega

Prusside alaäärtesse immutatud liistud, millele toetub kollane tuuletõke, tuuletõkke jätkukohad silikooniga üle

Tuuletõkkele 15cm villa

Lõpuks 18 OSB (ideaalis 22ne).

DIY: Jõuluehted - lambipirnist lumememmed

Raiko aeg-ajalt ikka naerab, et ma hoarder olen, aga antud tee-ise-projekt on ehtne näide sellest, et midagi ei tasu ära visata ja kõike läheb millekski vaja!

Vaja läheb:

Vanu lambipirne, svammi, pintslit, valget ja musta värvi, oranži värvipliiatsit, puuoksi, riideriba, kuumaliimipüstol + liimipulgad

Töö protsess:

Esimese asjana liimi lambipirnile liimipüstoli abil pael, seejärel teibi kinni pirni sokli osa (svammiga värvides on raske väga täpne olla), värvi pirni klaasist osa svammi abil valgeks. Svammi kasutamine on oluline, sest pintsliga klaasile värvides jääb tulemus jutiline ja katab halvasti, svammiga saab kergelt reljeefse tulemuse (minu enamus fotod on tehtud välguga, niiet klaas kumab läbi veidi rohkem kui reaalis). Seejärel riputa nööri abil lambipirn kuivama.

Kui valge värv on kuivanud, siis liimisin mina lumememmedele sallid kaela ja ninad ette. Ninaks kasutasin värvilise pliiatsi süsi - teritasin pliiatsit kuni süsi oli nii pikk, et sai ära murda. Algse mõttena plaanisin hambaorgi ots oranžiks värvida ja siis kuumaliimiga liimida, aga ma ei mallanud värvimi kuivamist oodata, lisaks oleks pidanud ma oranži segama hakkama. Aga vabalt võib nina ka joonistada.

Seejärel joonistasin musta värviga silmad, suu ja kõhule täpid. Vabalt võib ka markerit või vildikat kasutada.

Järgmine samm on vabatahtlik ja kui mul üks kahene preili poleks kõrval kurba nägu teinud, siis oleksin sellest sammust loobunud, aga kuna mul olid lumememme käteks mõeldud oksad juba toas, siis sai seegi ette võetud. Käte liimimiseks tuleb kasutada veidi rohkem liimi ja võimalikult kergeid oksi ning arvatavasti saan ma neid jõulude ajal mitu korda tagasi liimida.

Viimasena eemaldasin teibi ja värvisin lambipirni sokli osa mustaks ja lumememm saigi musta kaabu pähe.