Pühapäev, 16. detsember 2018

Meil on PÕRAND*!!!

Põrand enne üles võtmist, september 2017
Ma olen nii kaua oodanud, et saaksin siia kirjutada, et lõpuks ometi on meil elutoas uuesti põrand. Või mis kirjutamist ma oodanud olen, ikka põrandat ennast ja nüüd olemegi nii kaugele jõudnud. Kuna mul on kogu lammutamise-tõrje-vahetööde-ehituse kohta omajagu materjali, siis teen mitmeosalise postituse. Tänane keskendub põhjalikumalt lammutamisele: vana põranda üles võtmisele, sealt avanenud vaatepildile, pinnase eemaldamisele jne.

Majavammi avastasime 2017 augustis (kirjutasin sellest SIIN) keset elutuba ja juba mõni päev hiljem hakkasime põrandat üles võtma ja kuna kuhugi mujale kolimine ei olnud meie jaoks valik, siis lammutasime esialgu ära poole oma 46ruutmeetrisest elutoast, eraldasime selle ülejäänud toast maast laeni kilega ja teist poolt, mida üles ei võtnud kasutasime elutoana edasi. 
2017 aasta sees said üles võetud põrandalauad, kogu soojustus, selle all olnud vana originaalpõrand, välja veetud hunnik pinnast, välisseinast võetud ära soojustuseks olnud saepuru, vundament parandatud, asendatud tugipalke uutega ja  pandud saepuru asemele vill. Kogu alles jäänud puit sai tõrjutud ning vundament ja pinnas üle põletatud. Nii läksimegi uuele aastale vastu sedasi, et pool elutuba oli kilega kinni pandud ja teine pool ootas kevadet.
Tuba sai kilega pooleks jagatud ja jäi sedasi lõpuks planeeritust palju kauemaks ehk 2018 suveni
Saepuru eemaldamine välisseinast
Tugipalkide vahetus, sügis 2017
Vundamendi üle kuumutamine (ja parandamine)
Kogu pinnas sai majast just sedasi ämbritega välja veetud - kokku umbes 25tonni (!!!) mulda. Kopa- ja autojuht, kes selle ära viisid pidasid meid segasteks, et käsitsi tassisime.

Aprillis 2018 lasime teha pooled elutoa vundamendi õhutusavad ja vaikselt alustatud lammutatud osas uue põranda ehitusega ehk fibost esimesed tugipostid laotud. Ja siis sai kevadest vaikselt suvi, aeg läks ja kuigi kogu aeg sai mingeid pisemaid asju elutoa kallal nokitsetud, siis silme ees püsis pilt sama. Teist osa elutoast asusime lammutama augustis ehk tegelikult aasta hiljem kui majavamm elutoas välja lõi. Me kaalusime korraks ka varianti, et pool elutuba musta põrandani valmis ehitada ja alles siis teine pool üles võtta - nii oleks meil lihtsalt natuke rohkem ruumi olnud, kuhu asju hoiustada, aga mina pelgasin. Ma küll tean, et teoreetiliselt on igas majas vammi eosed olemas ja kui tal sobivaid tingimusi pole, siis sealt midagi ei arene, aga ikkagi... Peamine mure oli, et kuhu panna seniks kõik mööbel, see oli üks suur murekoht, mis teise poole lammutamist muudkui edasi lükkkas. Lõpuks jagasimegi osa mööblist laiali, osa sai (häbi-häbi) ära põletatud ja osa mahutasime koridori ja tubadesse, mida ei kasuta. Niiet ikka veel on meil koridor täis topitud asju, millel pole veel oma õiget kohta või mis enam elutuppa ei sobi ja uut kohta neil veel pole.

Teist poolt lammutades tuli sealt ehituslikus mõttes igasugu "põnevat" kraami välja. Näiteks oli soojustuseks kasutatud nii tuuletõket, villa kui penoplasti ja seda kõike nii, et pea iga prussivahe erineva materjaliga ning seegi sinna suvalt loobitud.
Ideaalne näide põranda soojustamisest, kas pole?!
Kui sügisel üles võetud elutoa osas oli vammi palju - puutumata jäi ainult maja otsaseina poolse osa viimane jupp, siis siinses pooles oli nähtu palju helgem. Nimelt oli vammi näha ainult toa sisemises nurgas. Sellest hoolimata sai ka siinses osas pinnas välja ja pind ning vundament üle põletatud ning alles jäänud puit tõrjutud.

Septembris 2018 lasime välja tassitud pinnase ära viia, tellisime teise portsu vundamendi õhutusaukude puurimise ja novembri alguses sai ahju kõrvalt välja vahetatud viimane jupp nakatanud tala, mis oli ühtlasi ka viimane lammutamise osa kui nii võib öelda, sealt edasi (ja juba varem tegelikult) hakkasime lammutamise asemel ehitama.

Järgmises osas kirjutame ehituslikust poolest täpsemalt - miks ja milliseid vahendeid me kasutasime, mida silmas pidada jms.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar