kolmapäev, 7. märts 2018

Terraarium

Kui on midagi, mis mulle väga meeldib, siis hetke, kus mõnest äkki-läheb-vaja asjast saab päriselt midagi ägedat võib kindlasti siia kategooriasse lisada.
kevad 2017

Liigume korraks mu lapsepõlve, kus jagasime õega tuba. Mõlemal oma kirjutuslaud ja minu laual kaks lillepotti kaktustega. Suurem ja väiksem. Ma ei tea, kus see esimene kaktus mulle tuli, minu meelest vist üks vanaema naabrimammi kunagi andis, aga väiksem oli raudselt suurema oma küljest. Ja nii algas minu kiindumus kaktuste vastu. Kuna väike laps nii palju piinlikkust ei tunne, siis korjasin ma väikseid kaktuseid endale vaikselt juurde - mõnikord salaja kellegi kaktuse küljest tütartaime ära näpistades, aga enamasti siiski selleks luba küsides.

Praegu mu kaktuste arv suur ei ole, kõigest 7 taime, aga hetkeseisuga täitsa parasjagu. Olid igaüks oma väikses potikeses ja plaan oli mul need nüüd kevadel ümber istuda. Mõtlesin need kõige pisemad potid veidi suuremate vastu vahetada, aga peamiselt lihtsalt mulla välja vahetada. 
Läksime nädalavahetusel taarat ära viima ja juba autost silmasin klaaskonteineri kõrval lumes ühte klaasist akvaariumi (ma kaugelt polnud päris kindel, kas on lihtsalt kera või akvaarium, kas terve või katki). Raiko muidugi jagas ära, kuhu suunas mu mõte liigub ja juba jõudis manitseda, et meil ei ole mingit järjekordset kola vaja. Kiitsin talle takka ja läksin ikka vaatama millega tegu ja no ei suutnud kiusatusele vastu panna ja tassisin autosse ära. Kuna mul oli vaja kodus kangesti tõestada, et ma seda sugugi niisama koju ei tassinud, siis lasin käiku esimese pähe tulnud mõtte - teha sellest terraarium. Mul oli olemas nii klaasnõu, kaktused kui ka sobiv muld. Seega lisaväljaminekut ei kaasnenud. Pealegi vajasid kaktused nii ehk naa ümber istutamist.

Suurt kunsti polnudki: pesin nõu puhtaks, päris põhja veidi kive, siis kaktustele mõeldud muld, katused sisse ja tegelikult oligi kõik. Natuke sättisin mulda kallakusse, tundus visuaalselt huvitavam ja pärast lisasin mõned kivikesed. 

4 kommentaari:

  1. Mulle ka meeldivad toalilled ja kaktuseid on ka päris mitu. viimase kinkis sõbranna lausega "et sulle ju meeldivad kaktused". Ma ise polnud nii eraldi mõelnud, aga meeldivad küll. Paar tükki on need samad, mis sulgi pildil.
    Mina ei kasuta poe mulda, sest muarvates on peomuld alati liiga turbane, ehk kuivad kole ruttu ja äkitselt. Varem tõin mulda ema juurest maalt, seal on savine. Nüd olen käinud kadrioru pargist mutimullahunnikutest lusikaga korjamas. Linnas on muld selline, nagu linnas olema peab, hästi tume, üks arheoloog üks kord nii seletas. Kui kunagi Keilas elasin, siis seal oli ka selline. Täiesti teistsugune kui keskeestis.

    Vahva idee sul kaktused nii purki panna! ma kardaks, et kui päike liiast peale paistab, äkki saab liiga kuum? kuigi kaktustele liiga kuum ju meeldibki.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Iseenesest on mul endal kodus selline liivmuld, et peaks ka naturaalselt sobima. Aga kuna mu idee tuli nii äkki, siis oli vaja kohe tegutseda ja no see oli mingist varasemast ajast olemas.
      Ma hetkel ei oska muidugi öelda, kuidas nad seal akvaariumis tundma hakkavad, aga ma päikese pärast üleliia ei muretse, alati saab ju aknalaualt veidi eemale tõsta. Samas palju meid selle päikesega ikka õnnistatakse ;D

      Kustuta