Talgud

Laupäeval olid meil talgud. Selliseid pisemaid talguid on meil ennem ka olnud, näiteks puude tegemise omad, aga need on olnud sellised paari sõbra seltsis. Nüüd aga tegime suured ja õiged talgud, koos talgusupiga ja õhtul pidasime etteruttavalt ära ka Raiko sünnipäeva.

Nagu juba varem mainisin, siis ma ikka kibelen lastetuba valmis saama, et saaks elutuba normaalse inimese kombel pärast laste uneaega ka ikka kasutada. Tulevane lastetuba nägi välja selline, ainult oli ääreni kola täis - peamiselt minu tulevasi mööbliprojekte, aga ka kõike muud mida hetkel vaja ei läinud ja oli üle "ukse" (sest ust toal pole) sinna visatud. Toa seinu kattis mitu kihti igivana võidunud tapeeti, selle all vana pudisev krohv ja ühes seinas ka TEP-plaadid, lisaks 1904. aastal laotud korsten ja kahtlustan, et üsna samast ajajärgust ka soemüür, mille küljes olnud pliit oli ammu kokku kukkunud.

Ära sai lammutatud korsten ja soemüür (pööninguni ka üks teine mittetoimiv korsten, sest kui juba korra katuselt lammutada, siis üks tegemine) ning toa seinad laudadeni puhtaks tehtud. Lisaks oli neile, kes selle meeletu tolmu sisse nii väga minna ei tahtnud välja pakkuda puude ümberlappimist (ühe ukse kõrvalt oli teistpidi laotud puuvirn seina välja paisutanud ja selle parandamiseks oli vaja puud eest ära laduda). Mina ise jõudsin töö mõttes üsna vähe ära teha, hommikul natuke korstent lõhkuda, hiljem veidi aiamaad rohida ja natuke puid lappida - peamiselt hoolitsesin aga söögipoolise eest, eelkõige oma pesamuna vajaduste, aga ka talguliste toidulaua ees.

Konteiner oli tellitud Prügiekspert OÜ´st ja meil tegelikult vedas, et nad nii viimasel hetkel meile konteineri leida suutsid, sest ma iga päev pidin muudkui kirjutama ja lõpuks oli neljapäev käes ja meil konteiner ikka tellimata. Reedel toodi aga konteiner juba ilusti kohale ja kui viisakas autojuht, aitas mul meie ligaloga ajutise värava lahti, viskas ette jäänud puupakud ilusti eest ära ja lehvitas ära sõites rõõmsalt lapsele vastu.

Ja selline on tulemus praegu. Väga harjumatu, nii palju vaba ruumi ja valgust, tolmu muidugi jätkuvalt ka. Ma juba naljatasin, et nüüd nii palju ruumi, et seal oleks hea mööblit korda tegema hakata. Tegelikult aga tahame üks õhtu põrandalaudade üles võtmisega alustada.. Korstna juurest juba paistis, et nende kitsaste laudade all on vanad laiad põrandalauad, mis loodetavasti on nii heas korras, et annab taastada.

Grupipilt

Lõkkeplats

Esmaspäeval oli mul vaba päev, see tähendab siis seda, et kahe väikese lapse asemel oli mul kodus üks, sest Mariette oli vanaema juures hoiul üheks päevaks. Raiani pikk uni kestab kuskil 3 tundi ja ma ei teadnud mida selle vaba ajaga peale hakata. Lõpetamata ja alustamata projekte on küllaga ja siis olin veidi nagu peata kana, et ei tea kuhu joosta ja mida teha. Lõpuks otsustasin lõkkeplatsi kasuks. See oli ka algselt üks neist enne-sünnitust-projektidest, aga lõpuks nii kaugele ei jõudnudki. Või no alustatud oli küll, kaevatud oli ringikujuline umbes labidasügavune renn ja nii kuu aega tagasi tassisin sinna põhja killustiku ka ära. Igatahes avastasin, et töö läheb jube aeglaselt, lõpuks kui olin müürisegu kotid keldri otsa saanud, väikse portsu tellised sinna juurde, veevooliku ülesse tassinud ja segu ka lõpuks valmis saanud oli juba peaaegu tunnike möödas. Natuke jõudsin siiski alustada ka. 

Korraliku etapilise postituse teen siis, kui lõkkeplats päris valmis saab, seni üks pilt preilist, kes emme tehtud töö üle vaatab.

Lastetuba: jaanuar 2012

Tegelt võiks postituse pealkiri vabalt ka olla "Lastetuba: juuni 2015" sest seis on täpselt sama, lihtsalt toona sees olnud prügi on asendunud minu tegemist vajavate mööbliprojektidega ja kõige muuga, mida ühel hetkel läheb vaja. Aga meil on suured plaanid! Nimelt saab sellest toast kunagi kaks lastetuba, esialgu küll meie magamistuba ja lastetuba. Ning algust plaanime teha õige pea, lausa sel nädalavahetusel (kui toa tühjaks tassimisega alustamist saab remondi alguseks lugeda) ja mõttes mõlguvad ühed mõnusad talgud sõpradega, et selle toa seintelt vana krohv ja muu jama ära lammutada - alles on plaanis jätta ainult vana lagi, kuhu uued lauad peale paneme, kõik muu läheb lammutamisele/üles võtmisele. Seda viga, et midagi varem tehtut (kuigi selles toas ei ole midagi ikka väga ammu tehtud) alles jätame me enam ei tee - lõpuks tuleb ikka ümber teha ja sedasi on teadupärast kallim.

Pildi leidsin Saaremaal vanemate arvutis sorades, nii mõnestki tööst-tegemisest meie kodu juures mul endal pilte ei olegi. Jaanuaris 2012 käisime majaga alles tutvumas, meie omaks sai see märtsis.

Kummut

Kui nüüd tagasi liikuda selle enne-sünnitust-peab-tehtud-saama nimekirja juurde, siis mu kindel soov oli välja vahetada kummut, kus Mariette riided olid. Elame ju pead-jalad segamini ehk meil on elutuba/magamistuba/lastetuba kõik ühes, niiet oluline oli, et Raiani sünniga ei tuleks ühte mööblieset tuppa juurde, vaid saaks mõlema lapse asjad ühte kummutisse mahutada. Sobiv kummut oli mul juba ammu olemas, ostetud Magda Misjonipoest kõigest 20€ eest. Pean tõdema, et päris nii soodsalt neilt enam mööblit ei saa (mina ostsin siis, kui nad olid just avanud), aga kihvte leide on siiski.

Kummut oli ise muidu igati korras ja kena, kui välja arvata veidi kooruv värv. Kummuti pealt hinnasilti ära tõmmates tuli ka selle alt värv kaasa. Algne mõte oli kogu kummutilt värv maha võtta ja tumedaks peitsida, aga aja puudusel otsustasin ainult kummuti pealselt värvi maha kraapida.

Peitsimiseks kasutasin Hea Maja e-poest ostetud Herdins peitsipulbrit (nr 84 tume antiikne tamm). Kuna peits ise puitu ei kaitse, siis vajab ta pärast lakki või vaha.

Käepidemeid ma vahetama ei hakanud sel lihtsal põhjusel, et üks käepide maksab kuskil 3-4€ ja 15 käepideme välja vahetamine oleks lihtsalt kalliks läinud. 

Kunagi tulevikus plaanin ma selle kummuti enda magamistuppa panna, et mugavalt oma pudi-padi nendesse paljudesse sahtlitesse ära sorteerida. Esialgu olen ma plaanist kogu kummutilt värv maha võtta loobunud, sest kuumafööniga juba selle pealse tegemine oli suur töö. Värvitud on kummut vist värvipüstoliga, niiet värvikiht on väga õhuke ja fööniga seda kuumutada sai vaevaliselt, tulemus jäi umbes selline nagu hinnasilti ära tõmmates. Pärast lihvisin alles jäänud värvi maha.

Tulemus jäi selline:

Tööriistariiulid

Alustuseks on mul hea meel teatada, et meie perre on sündinud üks armas poisipõnn, keda varsti remondipiltidel juba näha võib. Nagu naised raseduse lõpus ikka, siis võimendus mu pesa punumise instinkt veelgi. Nii oli mul nimekiri tööde-tegemistega, mis enne lapse sündi tehtud pidid saama: alustades õue riisumisega ja lõpetades tellistest lõkkeplatsi tegemisega. Olgu öeldud, et päris kõik tehtud ei saanud, aga need kõige-kõigemad tööd said valmis.

Üheks oluliseks tööks oli tööriistariiulite ehitamine. Varem oli suur osa tööriistu koridoris hunnikus ja esiteks ei leidnud sealt pooli asju ülesse ja pool aega mingi töö tegemisest kulus asjade otsimisele, teiseks oleks beebi süles vannituppa minemine külg ees üsna ebamugav olnud, rääkimata sellest et koridori peavad nüüd mahtuma nii vanema lapse käru kui beebi vanker.

Materjalina kasutasime elutoa remondist üle jäänud põrandalaudu, mis pööningul oma aega ootasid. Riiulite ehitamine ise oli väike töö võrreldes asjade sorteerimisega, sest kui juba teha, siis minu kindel nõudmine oli, et mingi süsteem peab olema ja erinevad kruvid peaks ikka üldjuhul erinevates karpides käima ja lastele ohtlikud asjad kõrgel ja mõned asjad mida me ehk 10 aasta pärast uuesti kasutame (näiteks plaatimise tööriistad) sai üldse pööningule pagendatud.

Elutuba: 2015

Eelmine postitus põhines minevikule, nüüd on aeg kirjutada sellest, milline meie elutuba praegu välja näeb. Mainisin viimase postituse lõpus, et vanemad käisid abiks ja tapeetisime osa elutoast üle. Sel lihtsalt põhjusel, et kõik oli liiga oranž - mulle väga meeldib see päikseline tapeet (pealegi oli see toona väga mõistliku hinnaga), aga meie põrandalakk osutus üsna sarnaseks (näidise peal tundus küll väga teine) ja kui algul see mind väga ei häirinud ning mõnda aega sai asja mahendatud suure vaibaga, siis mda aeg edasi seda oranžim kõik tundus. Raiko nimetas seda üle tapeetimist mu raseduskiiksuks, aga tulemus sai palju parem ja pärast tunnistas ta ise ka seda :)

Agnese nurgake ja magamis osa

enne-ja-pärast

Elutuba: 2012 ja 2013

Kes siia meie kodu pisikesse netipesasse rohkem kui korra sattunud on, siis teab, et kirjutan uutest ja vanadest tegemistest läbisegi. Niiet täna ma alustuseks näitan milline oli meie elutuba ja selle kõrval olnud kaks tuba peaaegu päris alguses ehk kui maja ostsime.

Mina tahtsin suurt ja avarat elutuba, niiet tegime elutoa poole suuremaks selle helesinise tapeediga lastetoa ja selle kõrval asunud "rämpsutoa" võrra. Fotol näha olev kipsplaat oli enne meid sinna pandud ja meie kodu on esimene koht, kus ma olen näinud, et keegi kipsplaati makroflexiga parandaks! Seda kõike aga ära lammutama ei hakanud, akende kohale, kus eriti palju makroflexi parandusi oli sai küll uus kipsplaat, muidu aga kõvasti pahteldamist ja makulatuur veel lisaks.

Mai 2013 ehk rohkem kui aasta hiljem sai elutuba tapeeditud ja juunis, kuu enne Mariette sündi, kolisime elutuppa ümber. Sellest kõigest, mis tapeetimisele eelnes kirjutan teine kord.

Ühest toa nurgast sai tehtud magamistoa osa, teisest nurgast Raiko töönurk ja selle põhimõttega toimib ta meil sisuliselt siiani. Ainult Raiko töönurk on asendunud minu nurgakesega. Ideaalis on plaanis suve jooksul valmis saada kaks lastetuba, millest üks esialgu meie magamistoaks jääb, niiet elutuba saaks lõpuks ikkagi elutoaks.

Tegelikult käisid mul aga vanemad nädalavahetusel külas ja tapeetisime osa elutoast üle. Nagu ma ise naljatan, et mis siis, et suur osa majast on täiesti nullseisus ehk ainult prügi on välja tassitud, milleks seda remontida, kui võib üleremontida juba korralikku osa :)