Kui koridor on külm

Me kütame praegu üsna agaralt, sest 75% ajast on üks või kaks last kodus tatised, mis omakorda tähendab, et lisaks neile on veel keegi kodus. Keegi, kes saab ka kõige muu kõrvalt kütta. Ma olen varem kirjutanud, et meil on kakssüsteemne pliit, ehk lisaks köögile kütab see tänu radikatele koridoris ka sealse õhu soojaks. Aga sellega on üks suur mure - nimelt nii kui pliit kinni panna jahtub ka koridor kibekiirelt maha. Ega siin midagi imestada ei olegi - ainult üks osa laest on soojustatud, samuti ainult osaliselt põrand (ja see vahe on sokipöisel väga tuntav), välisseinad täielikult soojustamata ja kõige tipuks on lastetoa ehitamise ajal tekkinud 2 kõrvaltuppa suur ava, tuba mida me ei kasuta muuks kui kola hoidmiseks ja mis on täiesti küttekehata ja see auk on lihtlabaselt presendiga kinni klammerdatud. Niiet ma tegelikult ju saan aru küll, miks see koridor meil kõige soojem pole.

Tegime puid

Ma ei teagi, kas õigem on öelda, et tegime puid ja ühtlasi tõid mu vanemad meile kuivi küttepuid või vastupidi. Kui nad kaks nädalat tagasi külas käisid, siis märkas Paps ka meie üsna otsakorral puudevaru. Nii nad siis võtsid plaani meile külla tulles kuivi küttepuid kärutäie kaasa tuua ja parklas seisvat puudevirna vähemaks saagida.

2016 meenutusi ja plaanid 2017

Eelmise aasta kõige suuremateks hetkedeks olid kahtlemata meie magamistoa ja lastetoa valmimine. See ühtlasi tähendas ka seda, et meie elutuba sai oma originaalse funktsiooni tagasi ja me ei pidanudki enam hiljemalt kell 9 õhtul kõiki külalisi ära ajama põhjusel, et lapsed magama läksid. Aasta esimene pool läkski tubade remontimisele (rohkem küll ehitamisele), näiteks jaanuari algul me alles hakkasime tuba vaikselt soojustama. Oma tubadesse kolisime mais ja oma õige näo sai meie magamistuba juulis, kuid uks on siiani värvimata, muidu saab öelda, et on täitsa valmis.

Lastetoaga ma kujunduses päris rahul pole, kuid hoian end tagasi ja proovin meeles pidada, et see on nende tuba ja las olla nii nagu neile meeldib, teised toad majas on niikuinii pigem minu maitse järgi.

DIY: kuuseehted ja kingitused

Ma tean, et terve sotsiaalmeedia kubiseb jõuluteemalistest soovidest, fotodest, postitustest..., kuid loodetavasti kannatate veel natuke välja.

Ma võtsin see aasta plaaniks enamik kinke ise teha ja üldse jõule väga rahulikult võtta. Ja kui ma siis 23. detsembril peale tööd poodi vatipatju ostma läksin, siis mul oli nii hea tunne lihtsalt lonkida ja vaadata neid paaniliselt suvalist nänni ostvaid inimesi - kohe halenaljakas oli natuke. Ärge saage valesti aru,  ma olen ise ka kunagi sedasi teinud ja tundnud survet midagi kinkida, aga see aasta oli nii mõnus ja rahulik olla ja mõelda enda valmistatud kinkidele. Ainuke erand isetehtud kinkide osas olid lapsed, aga nende kingid sai allahindluse ajal juba novembri algul ostetud. Oma vanaemale meisterdasin ma ise käbidest, okstest ja pärlitest pärja uksele, Raiko ema sai lastega koos tehtud soolataignast kuuseehted, minu vanematele sai laste käejälgedega küünlahoidjad samuti soolataignast ja Raikole endale ehitasin puidust "õllekasti" ta energiajookidele.

#kingitargalt 

Sama põhimõttega, võimalikult palju isetehtud ehteid, sai ka kaunistatud kuusk. Ma tean, et kuuskede osas on nii erinevaid maitseid, kellele meeldib üleküllatud kuusk, kellele boheemlaslik, kellele naturaalne jne. Me proovisime see aasta hoida küllaltki valget joont ehete osas ja maalähedast hõngu.

Ise ostetud on konkreetselt ainult kuuseküünlad, ehted on suures osas DIY projektid, aga ka mõned kingiks saadud kästitöö ehted (näiteks lumehelbed heegeldas eelmise aasta jõuludeks sõbranna ja keraamiline ingel on meie naabrinaise kätetöö). Need roosad-lillad kuulid on kunagi minu lapsepõlves ostetud, aga neid ei pandud kunagi kuusele, sest äkki lähevad katki, niiet ma mäletan kuidas need mulle väga meeldisid ja ma neid hoopis salaja vitriinkapis piilumas käisin. Mõni aasta tagasi sain need endale ja mul küll sellist asja ei ole, et jätan need kappi vaatamiseks. Kõik kuusele! Ise tunnen küll, et see on kahtlemata meie kõige ilusam kuusk seni, näiteks esimene aasta kui mehega kahekesi elasime oli meil kuusel vast 5 ehet, siis mõned jõulukaardid ja oligi üsna kõik. 

Meil käis korstnapühkija

Oleme korstnapühkija Ove teenuseid juba varasemalt kasutanud ja mulle meeldib võimalusel hiljem uuesti sama teenusepakkuja poole pöörduda, sest nii on hea temal anda hinnangut kas olukord on läinud paremaks, jäänud samaks või hoopis halvenenud. Ja mitte ainult kütteseadmete olukorra kohta, vaid sama põhimõte kehtib kõikvõimalike teenusepakkujate kohta.

Meil on veesärgiga pliit, millele on soemüür külge ehitatud, pliidisuu on aga pliidil üsna pisike, niiet sinna mahub korraga kuskil 4-5 halgu ning veetorud võtavad kuumust maha ja tulemuseks saame pigitava soemüüri. Tagantjärgi tarkusena oleks meie soemüür pidanud sellise süsteemiga pliidi jaoks väiksem olema, aga see on midagi, mille muutmine nii kergelt ei käi. Mida me saime muuta, on kütmisel väiksemate halgude kasutamine, et tuli ergem oleks ja mina jätan ka tavaliselt otsesiibri osaliselt lahti, et tulele lisahapnikku anda. See kord korstnapühkija ütleski, et olukord on paari aasta tagusega võrreldes parem.

Üks kord varem kirjutasin sellest, et kas korstnapühkija peaks pliidi enda ka ära puhastama või ei. Ma kunagi ei teadnud isegi, et pliiti ennast peab ka puhastama. Aga see kord olime targemad ja palusime pliidi enda ka ära puhastada. Kusjuures see annab kohe tunda, sest nüüd läheb puupliidi praeahi tunduvalt kiiremini soojaks ja kui  varem temperatuur jõudis vaevu 200 kraadini, siis nüüd tõuseb kõrgemaks.

Ahju puhul saime märkuse, et puud võiks veidi kuivemad olla. Ma tegelikult olin nii kindel, et meie puud on kuivad, sest oleme kütnud aasta varem tehtud puudega ja puud on ilusti kuuris kuivamas. Teine variant oleks, et kütame ahju liiga kinnise siibriga või ei anna alt lisahapnikku, aga see pole tõsi. Kuna järgmiseks aastaks tuleb nii ehk naa puid juurde osta, siis huvi pärast tahaks näha, kas aasta hiljem on tulemus parem, kui oleme ostetud kuivade puudega kütnud.

Koridori põranda soojustamine

Juba eelmisel sügisel (?) sai poolest koridorist üles võetud vanad põrandalauad, tassitud välja muld ja valatud uued tugipostid. Paigaldatud uued prussid ja ajutine must põrand. Meie koridori saab jagada mõtteliselt kaheks ja kuna esimesel osal asub trepp, siis Tootsi kombel kui-sa-tervet-ei-jõua-tee-pool põhimõttega oli lihtsam esimesena ette võtta teine osa. Eelmine aasta toimus meil põhiline elutegevus elutoas (mis siis täitis ka magamistoa rolli), niiet see põrand seal koridoris "ei karjunud" ja kehtis reegel - koridoriuks peab kinni olema, et külm tuppa ei tuleks. Hoopis olulisem oli toona magamis- ja lastetuba valmis saada. Nüüd on aga mängivad lapsed lisaks elutoale ka päeval oma toas, tubade uksed on päeval lahti ja ööseks lähevad kõik oma tuppa magama. Nii tõusis ka koridori põranda soojustamine rohkem päevakorda (see tähendab paps võttis selle plaani ja siis tuli meile appi), sest kuigi me saime koridori kütmisega üsna soojaks, siis tulemus ei olnud kuigi püsiv.

Eelmine "must põrand", mis oli sõna otseses mõttes must. Kuna see oli algusest peale ajutine lahendus ja ilma mingisuguse viimistluseta, siis ei saanud seda ka korralikult pesta ja lisaks tekkisid väga kergesti erinevad plekid ja laigud. Näiteks lumesulamise veest. Või maha loksunud mahlast. Või millest iganes. Ja harilik mustus muidugi ka, ärme seda liiki unusta.

Kuna koridoripõranda alune ei olnud nii sügav kui laste- ja magamistoas, siis sinna liiva ei pannud, jäi lihtsalt nii 20cm tühja ruumi põranda alla. Valatud tugipostidele sai lõigatud isolatsiooniks betooni ja prussi vahele ruberoidist tükid. Prussi alaserva kruvitud liistud, millele toetub kollane tuuletõkkeplaat (plaadi servad ja jätkukohad paigaldatud silikooniga) ja sellele 100mm villa. Mustaks põrandaks sai valitud soonega OSB-plaat. Tulevikus tuleb peale põrandalaud.

Meil ei ole siin majavammiga sõbralikumad suhted, siis sai kogu põrandaalune muld ja betoonpostid Boracoliga üle pritsitud. Mis muidugi ei välista, et meil kunagi sinna majavammi uuesti ei tule. Me oleme oma mõtteis valmis, et kunagi teeme asjad uuesti, sest majavamm lööb kusagilt välja. Küll aga katsume asju rahulikult võtta ja mitte ülearu muretseda - ükski remont ei ole igavene.

Üks suur soojakao koht on meil veel vana metallist välisuks, mis lausa õhkab külma tuppa. Ma just lugesin artiklit, kuidas mullikilega soojustada uksi ja aknaid. Mul on plaanis mullikile välja jätta ja hoopis sinna uksele makroga peno peale "liimida." Minu silmis peaks töötama küll. Siis oleks meil koridor ka ehk täitsa soe ja püsiks selline. Kuigi isegi praegu, pärast ainult põranda soojustamist on majas soojem. 

Tikkurila mööbli värvimise töötuba

Mul oli au olla kutsutud Tikkurila mööbli värvimise koolitusele, mis toimus eelmisel nädalal. Meid ootasid ees suupisted ja joogid ning mulle, kes ma otse töölt tulin oli see väga meelt mööda. Koolitus kestis kokku 3 tundi, jagunes teooriaks ja töötoaks, kus kõik said endale ise ühe puidust kasti viimistleda.

Ma enne koolitust arvasin, et kuigi ma olen natuke suurem mööblivärvija kui nö tavainimene ja mul paar selleteemalist raamatut on läbi loetud, et ma tegelikult ei tea teooriat kuigi palju või tean valesti. Tuleb välja, et tean rohkem kui arvasin ja pooled näidatud tooted on mulle tuttavad.

Suurim tarkus, mida õppisin on, et ei ole vaja alati vana värvi maha kraapida (nagu ma päris tihti teen, näiteks selle vanaemalt saadud vitriinkapiga), piisab kergest lihvist ja puhastamisest või siis kui on kartus, et värv ei nakku, siis krunt alla. Krundi kasutamine on minu jaoks natuke võõras, seda püüan nüüd rohkem meeles pidada ja enda elu tulevikus lihtsamaks teha.

Ma oleks tahtnud rohkem kuulda pintslite ja rullide valikust mööbli värvimisel ja kuigi meile teipimisest veidi räägiti, siis seda ma oleks ka tahtnud puust ette ja punaseks näha.

Peamine põhjus, miks praegu väga palju kriitvärve kasutatakse ongi ju see, et eelnevalt pole vaja pinda lihvida. Sama asja saab teha klassikalise mööblivärviga ka, kui ese ennem kruntida, aga erinevalt kriidivärvist ei pea seda pinda enam lakkima või vahatama ja saate tulemuse soodsamalt.

Mina valisin oma kasti viimistluseks rohelise värvi, millele kandsin valge ja siis valget suuresti maha lihvisin. Kuna mu kast kuivas veidi kaua, siis jõudsin veel ühe kasti viimistleda, valge mööblivahaga. Kastid leidsid kasutust laste kinnaste-mütside jms riidekastina koridoris.

Muideks Tikkurila korraldab tasuta erinevaid koolitusi, minge vaadake mõni endale sobiv SIIT ja osalege ise ka!