DIY: Jõuluehted - pärlitega kuusekuulid

Kuigi mul on tunne nagu suvi oleks alles lõppenud, siis postkasti potsatavad jõulureklaamid tuletavad meelde, et tegelikult ei olegi see püha enam kuigi kaugel ja paras aeg on hakata jõulukaunistuste kallal nokitsema. Mul on see aasta plaanis paras ports kuuseehteid ise teha, lisaks tahaks lapsega koos kaarte meisterdada. Kuna mul on plaan mõned ehted kingituseks kuuse alla sättida ja paar kaarti enne pühi vanaemale kinkida, siis ongi juba õige aeg asjadega algust teha.

Vaja läheb:
Kuumaliimipüstol + liimipulgad, 2 suuruses pärlid, pael, pall

Mina kasutasin ühest varasemast katki läinud jõuluehtest järgi jäänud plastikpalle, aga ideaalselt sobivad kangapoodides müüdavad penoplastist pallid (näiteks Abakhanis on sellised) või tühjad kindermunad.

Töö protsess:

Tegelikult on tegemist väga lihtsalt valmistavate ehetega. Vajuta natuke liimi pallile ja pane pärl sinna sisse ja kata nii terve pall (võib ka otse pärlile liimi lasta ja siis selle pallile vajutada, aga ma isiklikult eelistasin panna liimi pallile ja siis pärli sinna sisse). Ära unusta paela - mina liimisin selle samuti kuumliimiga. Kasutasin kahes erinevas suuruses pärle, aga kiire googeldamine andis variante ja ühesuuruste (proovisin algul ainult suurte pärlitega, aga mulle meeldis kahes suuruses pärlitega rohkem, ilusam jääb kui need siiski väga eineva suurusega ei ole) või mitmevärvilistele analoogidele (näiteks must-valge, valge-kuldne, valge-punane). Ainuke asi, mida peaks jälgima, et pärl liimida külge pidi mitte otsa pidi, sest muidu jääb pärli otsas olev auk näha, külge pidi liimides aga varjab kõrval olev pärl selle ära.

***
Mitu ehet hiljem jõudsin siiski järeldusele, et ühesuurustest pärlitest ehe jääb kenam!

Talusilt

Hoolimata sellest, et meie tänava peal on ainult kaks maja, siis jõuavad ikka mu ajakirjad pooltel kordadel naabrinaise postkasti. Otsustasin postkastile sildi meisterdada, et postiljoni elu veidi lihtsamaks teha, aga nagu ikka siis esimene vasikas läheb veidi aia taha ja tulemus ei tulnud päris nii nagu oleksin soovinud. Niiet otsustasin veel ühe teha - seekord Mammale, suurema ja ilusama kui enda oma. 

Aluseks kasutasin kunagistest riiulitest järgi jäänud servamata lauda, mis üle lihvisin ja peale maalisin akrüülvärvidega ning lõpuks lakkisin üle.

Kui pliit ei tõmba

Meil on Kalvise veesärgiga pliit (7,7Kw), millele korsten ja soemüür lastud külge ehitada 2013 suvel. Hetkel on pliidil järgi boiler (150l) ja kolm radiaatorit (tulevikus peaks lisanduma veel kaks radiaatorit). Nende kahe aasta jooksul ei ole pliit aga siiani päris sujuvalt töötanud - peamiseks mureks on see, et ajab suitsu sisse ja siibrite ning tahmaluukide juurest ajas pigivett välja. Kui internetist erinevaid põhjuseid otsida, miks pliit ei tõmba, siis põhjuseid on mitmeid (täpsemalt saab lugeda SIIT), nende hulgas ka ehituslikud apsakad nagu liiga pikk korsten, laienev korstnapits või liiga kitsas suitsulõõr. Nii ma olingi kindel, et kogu soemüür tuleb ära lammutada ja teisiti teha või peab soemüürist sellise pliidi jaoks üldse loobuma. Aga mis tegelikult valesti läks?

1. Kui soemüür ja korsten valmis said, siis tellisin korstnale vihmamütsi peale (nii nagu ahjulgi on ja kuna seal ta toimib, siis ei osanud pliidi puhulgi halba karta). Tegelikkuses takistas see piisava hapniku juurdepääsu tulele ja seetõttu puud korralikult ei põlenud, vaid rohkem vindusid seal pliidi all. Korraga sai pliiti panna vähe puid ja need tuli võimalikult risti-rästi laduda. Mingi aeg kahtlustasime, et korstnamüts võib olla süüdi, miks tekib kondents, mis siis vuukidest välja pressis. Võtsime mütsi maha ja tõmme pliidi all veidi paranes.

Talvel käis korstnapühkija (toona oli veel müts peal), erilisi soovitusi ei andnud, kuid ütles, et süsteem pigitab.

2. Nüüd septembris, kui vaikselt kütmisega algust tegime, siis kippus pliit ikka vähemal või suuremal määral sisse ajama. Kaks nädalat tagasi aga enam üldse kütta ei saanud, kõik suits tuli tuppa. Ei aidanud ajalehe lõõrides põletamine (mis teadupärast ikkagi ohtlik on, eriti pigise korstna puhul). Kurtsin papsile ja kui nad nädalavahetusel külas käisid, siis võttis pliidil plaadi pealt ära ja tegi puhtaks. Pliit oli totaalselt tahma täis ja seetõttu ei saanud hapnik tulele ligi.

Et pliiti peab ka puhastama, seda mina ei teadnud, sest ka korstnapühkija puhastas ainult korstent ja soemüüri. Kas pliidi puhastamine on ka korstnapühkija kohustus, peab seda eraldi paluma või peaks ta seda ise tegema?

Nüüd igatahes toimib pliit suurepäraselt: sisse ei aja, puud põlevad ilusti ja tunduvalt rohkem annab sooja.


* Nüüd leiab meid facebookist ka (SIIT).

WC kiirremont

Enne kui postitustega tagasi lastetoa ehituse juurde lähen, kirjutan täna hoopis wc remondist.

Umbes pool aastat pärast maja ostmist lõi vannitoa veesõlme nurgast välja majavamm. Toona võrdus see katastroofiga ja mu peas oli igasugu mõtteid, kõige mustem neist näis ette maja peatset kokku kukkumist. Majavammi teemal ei tahaks ma täna pikemalt peatuda, aga alguse oli ta saanud kunagisel ajal kellegi "targa" poolt otse vanale puitpõrandale valatud betooni tõttu (ja sellele kohale ehitasime meie enda wc ja vannitoa). Kuna seda betooni oli meie wc ja vannitoa põrandaks ~25cm paksuselt, siis kuigi õige oleks olnud kogu see betoon ära lammutada, majavammile korralik tõrje teha ja siis kõik uuesti ehitada, siis tähendanuks see ka kogu torusüsteemi, põrandakütte ja -plaatide kaotamist. Lisaks selle betoonpõranda lammutamine ja kõige uuesti tegemine ning väikeste lastega ilma pesemisvõimaluseta on väga nadi. Nii me seda tööd kogu aeg edasi lükkasime ja selle tõttu ka wc remontimist ette ei võtnud. Esialgseks lahenduseks sai koridorist põranda üles võtmine ja nii palju alt tühjaks kaevamine, et pooled vannitoa ja wc betooni all olnud vanad põrandalauad saime kätte. Nüüd võtsime vastu otsuse, et kogu seda betooni lõhkuma ei hakka ning oleme teadlikud, et ühel hetkel võib vamm elutoa vannitoapoolsest nurgast välja lüüa ja kui see juhtub, siis lammutame hoopis elutoa poolt seinad ja põranda lahti, et ülejäänud vanad põrandalauad betooni alt kätte saada.

Pikk sissejuhatus tuli, aga tahtsin lõpuks jõuda selleni, et kuna wc betoonpõrand jääb alles, siis sai hakata ruumi remontima. Rohkem on tegemist minu projektiga, sest Raiko on ametis lastetoaga ja see on hetkel prioriteet number 1. Wc nokitsemise põhimõte on võimalikult odavalt ja kasutada nii palju kui saab juba olemasolevaid asju ehk teine kord tuleb käiku võtta mitte kõige esimene viimistluse eelistus.

Palju on veel teha, aga esimesi muutusi näitan ka, pildid on küll suvalised klõpsud, kiiresti töö käigus tehtud. Kui wc valmis saab, siis teen ilusad ja sätitud pildid ka ;)

Palkide vahetamine

Ma ise pean lastetoa remondi alguseks juuni lõppu, kui meil talgud toimusid ja seinad said vanast krohvist puhtaks löödud, vana soemüür lammutatud, põranda üles võtmine jäi Raikole (ja preili Mariettele muidugi ka) õhtusteks nokitsemisteks. Uskumatu, et see kõik algas juba juuni lõpus ja nüüd on septembri lõpp ja kui aus olla, siis ei ole me veel omadega suurt kuskil. Optimistlik mina arvasin, et praeguseks on meil lastetoad (või õigemini lastetuba ja meie esialgne magamistuba) juba valmis! Raiko ütleb ikka, et ma tahaks kõike nüüd ja kohe. Tegelikult ma ju tean, et kui remonti nokitseda kahe väikese lapse kõrvalt ja õhtuti ning finantseerida seda kõike ilma laenuta, siis ega asjad ei saagi just valguskiirusel liikuda. Eks ma olen natuke pettunud ka seetõttu, et teinekord ei tee me nädala jagu ise mitte midagi ja tööd liiguvad edasi vaid siis kui meil lisaabi on (sest noh,  ma olen küll tugev saarenaine, aga siiski mehe mõõtu välja ei anna ja sada aastat tagasi ehitati kõik jõhkralt suurte kividega ja jämedate palkidega).

Nüüd oleme me natuke targemad kui esimesi remonditöid tehes ja et hilisemaid ebameeldivusi ning ümberehitamist vältida, siis saab lastetubasid ehitades kõik vana lahti võetud, üle kontrollitud ja vajadusel osa välja vahetatud. Niiet kui põrand oli üles võetud ja osa mullast välja veetud, sai selgeks, et osaliselt vajavad välja vahetamist ka seina tugipostid. Nii saigi augusti lõpus vana voodrilaud osaliselt maha võetud, soojustuseks olnud saepuru lõkkesse tassitud ja pehkinud tugipostid välja saetud. Või umbes nii Raikol ja papsil see asi käis :)

Toona jäi töö pooleli ja ajutiselt sai õue lihtsalt kile ette pandud. Nüüd sai soojustuseks vill seina, tuuletõkkeks paber ja lõpuks laudis peale. Ka see lahendus on ajutine, aga esialgu aitab talvele vastu minna küll.

* Nüüd leiab meid facebookist ka - Meie kodu lugu

Aiamaa

Ma ei ole aiamaast üldse siia blogisse väga kirjutanud, sest kahe lapse kõrvalt pole see kunagi piisavalt korras, et siin näidata. Mitte, et kõik siia jõudev peaks nii ilus olema, aga põlvini maltsataimi just ka näidata ei tahaks. Kevadel Raiko korra pakkus, et ehk jätaksin sellel aastal üldse aiamaa tegemise vahele, aga sellega ma polnud nõus, pealegi oleks pidanud ka söötis aiamaad mingil määral rohima ja mulle meeldib minna suvel oma peenrale ja sealt toidukraam tuppa noppida. Aga tunnistama pean ausalt, et kahe lapse kõrvalt sinna nii palju kui tahaksin ei jõua ja nii ongi, et ühe peenra teed puhtaks ja ülejäänud on rohtus. Aga alustuseks näitan ühte kevadist pilti, mis on tehtud peale seda, kui aiamaale tara ümber sain. Mõeldud küll eelkõige koera eemale hoidma, aga toimib ideaalset Mariette puhul ka.

Mulle meeldib lapsi kodustes tegemistes kaasata küll ja näiteks herneid ja kartuleid sai koos maha pandud, aga kui seemned alles tärkasid, siis käis küll aed kinni ja preili vaatas nukrate silmadega võrgu taga. Nüüd on aga kõik taimed nii suured, et kusagile peale ta naljalt ei asu ja saab jälle lasta tal vabalt koos minuga toimetada. Täna oli lisaks Mariettele Raian ka "abiks", tavaliselt on tal sel ajal uneaeg, aga täna mitte kuidagi ei jäänud vankrisse tuttu, nii tõingi ta lamamistooli aiamaale ja kiikus seal, oma 40 minutit pidas vastu ja samal ajal sain mina sibulaid ülesse võtta. Pole küll väga suured, aga siiski paremad kui eelmisel aastal. Ning väikeste sibulate korral ei jää ühest toidukorrast poolikut sibulat ka järgi, mulle neid seisnud poolikuid sibulaid kasutada ei meeldi.

Remont koos lapsega

Mariette on sellises vanuses (loe: kahene), et kui midagi kusagil toimetada, siis tema tahab ka. Rohida, muru niita, segu teha, aiamaad kasta, koerale süüa anda, väravat kinni panna, isegi wc-sse tahab tema ka kaasa. Ja olgugi, et nii mõnigi töö oleks palju kiirem ja mugavam ilma temata teha, siis me üldiselt ikka üritame lapsi kaasata ja lasta neil ka osaleda. Nii siis Raiko ja Mariette koos lammutasid vana põrandat, panid pilte seinale ja ehitasid õues müüri :)