esmaspäev, 24. oktoober 2016

Koridori põranda soojustamine

Juba eelmisel sügisel (?) sai poolest koridorist üles võetud vanad põrandalauad, tassitud välja muld ja valatud uued tugipostid. Paigaldatud uued prussid ja ajutine must põrand. Meie koridori saab jagada mõtteliselt kaheks ja kuna esimesel osal asub trepp, siis Tootsi kombel kui-sa-tervet-ei-jõua-tee-pool põhimõttega oli lihtsam esimesena ette võtta teine osa. Eelmine aasta toimus meil põhiline elutegevus elutoas (mis siis täitis ka magamistoa rolli), niiet see põrand seal koridoris "ei karjunud" ja kehtis reegel - koridoriuks peab kinni olema, et külm tuppa ei tuleks. Hoopis olulisem oli toona magamis- ja lastetuba valmis saada. Nüüd on aga mängivad lapsed lisaks elutoale ka päeval oma toas, tubade uksed on päeval lahti ja ööseks lähevad kõik oma tuppa magama. Nii tõusis ka koridori põranda soojustamine rohkem päevakorda (see tähendab paps võttis selle plaani ja siis tuli meile appi), sest kuigi me saime koridori kütmisega üsna soojaks, siis tulemus ei olnud kuigi püsiv.
Eelmine "must põrand", mis oli sõna otseses mõttes must. Kuna see oli algusest peale ajutine lahendus ja ilma mingisuguse viimistluseta, siis ei saanud seda ka korralikult pesta ja lisaks tekkisid väga kergesti erinevad plekid ja laigud. Näiteks lumesulamise veest. Või maha loksunud mahlast. Või millest iganes. Ja harilik mustus muidugi ka, ärme seda liiki unusta.
Kuna koridoripõranda alune ei olnud nii sügav kui laste- ja magamistoas, siis sinna liiva ei pannud, jäi lihtsalt nii 20cm tühja ruumi põranda alla. Valatud tugipostidele sai lõigatud isolatsiooniks betooni ja prussi vahele ruberoidist tükid. Prussi alaserva kruvitud liistud, millele toetub kollane tuuletõkkeplaat (plaadi servad ja jätkukohad paigaldatud silikooniga) ja sellele 100mm villa. Mustaks põrandaks sai valitud soonega OSB-plaat. Tulevikus tuleb peale põrandalaud.


Meil ei ole siin majavammiga sõbralikumad suhted, siis sai kogu põrandaalune muld ja betoonpostid Boracoliga üle pritsitud. Mis muidugi ei välista, et meil kunagi sinna majavammi uuesti ei tule. Me oleme oma mõtteis valmis, et kunagi teeme asjad uuesti, sest majavamm lööb kusagilt välja. Küll aga katsume asju rahulikult võtta ja mitte ülearu muretseda - ükski remont ei ole igavene.

Üks suur soojakao koht on meil veel vana metallist välisuks, mis lausa õhkab külma tuppa. Ma just lugesin artiklit, kuidas mullikilega soojustada uksi ja aknaid. Mul on plaanis mullikile välja jätta ja hoopis sinna uksele makroga peno peale "liimida." Minu silmis peaks töötama küll. Siis oleks meil koridor ka ehk täitsa soe ja püsiks selline. Kuigi isegi praegu, pärast ainult põranda soojustamist on majas soojem. 

2 kommentaari:

  1. Põhimõtteliselt peaks vamm ää surema, kui niiskus eemaldada. Sellisest katsest lugesin Veski 1943 aasta aamatust, kus spetsiaalselt määriti puitdetaile vammiga, aga puit, millel puudus niiskusele ligipääs, ei läinud kaubaks.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kuna vamm suudab endale ise seeneniidistiku kaudu niiskust transportida, siis ongi niiskuse eemaldamine ainuõige lahendus. Sest juhul kui vammi ei ole kogu ulatuses avastatud ja mingist kohast saab vamm endale elutegevuseks vajalikku niiskust, siis seenest lahti ei saagi. Ehk meie puhul saab vamm niiskust vana põranda all olevast pinnasest ja valedest ehitusvõtetest kunagisel põrandal.

      Kustuta