laupäev, 23. aprill 2016

Magamistuba: siseviimistlus

Käisin paariks päevaks Saaremaal ja tahtsin vanaemale näidata pilte meie peaaegu valmis magamistoast ja lastetoast, aga võta näpust - mul ei olnud fotokakaardil korralikku üldpilti ja ka siia polnud ma hetkeseisu pilti lisanud, sest muudkui ootasin, et kohe-kohe saab täitsa valmis ja siis näitan. Aga need viimased pisiasjad magamistoas (noh uks, aknalaud ja -põsed ja liistude kruvipeade värvimine) kipuvad kangesti venima. Niiet nüüd siis näitangi meie peaaegu valmis magamistuba. Kui need kruvipead laeliistudel saavad värvitud ja akna juurest tehtud, siis saab hakata sisustama, sellega seoses - ega kellelgi VALGET voodit müüa ole? Lisaks võib pakkuda kardinaid/ruloosid nii magamistuppa kui lastetuppa (ma olen hunniku aega veetnud netipoodides ja nipet-näpet nö päris poodides ka vaadanud ja no ei leia neid õigeid.



2 kommentaari:

  1. Väga ilus magamistuba! Lamp on nagu rusikas silmaauku, lagi on väga ilus, aga laeliiste vaadates tekib küsimus, millega need on kinnitatud ja miks nii? Me panime endal laeliistud pisikeste kuldsete naeltega kinni, seisid hästi ja naelad silma ei paistnud. Nüüd on nähtavate suurte kruvidega (?) versiooni veider vaadata. :)

    Lugesin kuskilt, et värvisite laelauad valgeks sedasi, et muster läbi kumaks. See oli minu soov ka, aga nüüd teeksin teisiti ja kasutaksin katvat värvi, sest puit läheb aja jooksul tumedamaks ja meil hakkas juba kolme aastaga kollakas toon läbi valge laki läbi kumama. Ma veel valisin kuusepuu, sest see pidavat jääma heledaks, aga läks ikkagi kollakamaks, või siis müüdi kuuse pähe mänd. Samuti lakkisime lauad siis, kui need olid laes ja tõesti see puit jäigi mängima, sooned vajasid korduvalt iluravi. Seda teeks ka uuesti teisiti ehk värviks enne paigaldamist, seda nii lae- kui ka põrandalaudade puhul, viimased muutsid kuju kaks korda aastas ja jälle vaatas tumeda põranda peal vastu hele laudade vahe, mida sai süstlaga täita, sest miski muu laudade vahele ei mahtunud. :D

    Tegelikult tahtsin öelda, et vaatasin blogi algusest lõpuni läbi ja jään uusi postitusi ootama. Tegite väga julge valiku, sest maja vajab palju tööd, aga "sara" ise oli juba ostes ilus, nii et kujutan ette, kui ilus see tulevikus on, kui väljast saab ka kõik korda. Kas välise välimuse säilitate? Kuna tegu on vana raudteehoonega, kas siis on maja ees/taga ka kohe rongiliiklus?

    Sorri, et ma kõik erinevad teemad ühe postituse alla kirjutan, aga tahtsin veel küsida, kas te majavammi väga ei karda? Saan aru, et te ei kutsunud kohale kedagi, kes oleks selle tõrjega tegelenud ja jätsite võimaluse, et see võib edasi areneda?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Hei! Aitäh nii pika ja põhjaliku kommentaari eest.
      Laeliistudest, siis pandud on tõesti mustade kruvidega, seda peamiselt kahel põhjusel - meil endal puudub naelapüstol, millega mina oleksin pannud ja kuna liistude panemisega tegi algust Raiko siis kui mina ja lapsed magasime. Aga nagu kirjutasin, siis need kruvipead värvime ära. Nüüd juba valge värviga üle võõbatud ja enam silma ei paista. Algne versioon, olen nõus, on kole.

      Ma ei tea, kas meil on laelauaks kuusk või mänd, sest me saime need tutvuse kaudu ja ise ei valinud, aga tegemist on põhjapoolse toaga, kuhu päike sisse ei paista, niiet ehk veidi aitab ka see kolletumise vastu. Samas, ma ei ole kindel, kas see kollasuski mind nii väga häiriks või siis värvin kunagi uuesti ja tugevamalt üle. Iluravi osas olen arvestanud. Aga nagu ühes kommentaaris vastasin, siis saime laelauad samal päeval kui lae ehitamiseks läks, niiet poleks aega neid ennem kruntida-värvida olnud. Samas elutoa põrand on meil ka ennem ehitatud, paar kuud kinnikaetult olnud ja siis tooniva lakiga üle tehtud, kuid kõige suurem kuivamise vahe on vist 3mm ja neidki on 40ruutmeetri kohta kaks.

      Välise välimuse osas tahame me osa kindlasti säilitada, aga kas ja kui suures mahus näitab aeg ja rahakott. Värv jääb kindlasti roheliseks alles, aga suur osa nikerdustest on praeguseks majalt hävinud ja kas me nende taastamist lubada saame on vara öelda.

      Maja eest (nii 20meetrit)läheb mõõda Riisipere rong, siin on liiklus veidi harvem ning viimane rong läheb kuskil 10 paiku. Majast veidi kaugemale (umbes 100m) jääb Paldiski raudtee, kus liiklus nnatuke tihedam, aga öösel samuti üldiselt vaikus, vahel mõni kaubarong liigub. Aga päeval kui telekas mängib, siis juba enam rongi tuppa põhimõtteliselt ei kuule. Varasemad rongid kolisesid ikka tunduvalt rohkem. Pealegi on suur osa Keilat raudtee ääres. Varem elasime Keilas Paldiski maantee ääres, kust ööpäev läbi rekkad vurasid, see oli tunduvalt lärmakam. Ja lastele rongid väga meeldivad :D

      Majavammist. Siis kui avastasime majavammi kutsusime kohale ka professionaali ja küsisime arvamust, aga tõrjusime ise. Majavamm on siia tekkinud kunagi kellegi "targa" ehitusest, kes valas vannitoa betooni otse puitpõrandale ja sealt siis kogu see betooni niiskus ja vesi hakkas puitu mädandama. Kui meie majavammist teada saime, oli meil juba vannituba valmis (me ei lõhkunud seda vana betooni ära, sest seda oli mingi 30cm, vaid valasime veidi juurde) ja elutuba remonditud. Meie võtsime ülesse esiku põranda, et sealt siis ära lammutada suurem osa seda vana vannitoa alust puitpõrandat, sealt muld välja ja pärast mitmekordne mürgitamine. Suure tõenäosusega mingi killuke seda puitpõrandat on alles ja sealt saaks vamm edasi liikuda elutuppa. Hetkel oleme seisukohal, et kui vamm välja lööb, siis tegeleme edasi ning praegu kõike uut lõhkuma ei hakka. Enne katsume kusagilt maja teisest otsast midagi korda saada. Aga teisi tube majas ehitades olemegi nüüd kõik vana lahti kiskunud, et olla kindlad, et kusagil maja teistes otsades vamm ei elaks ning põrandad oleme teinud tuulutusega, seda vamm ei talu. Teoorias on vammi eosed igas majas olemas, ootavad vaid sobivaid tingimusi kasvamiseks. Alguses hirmutas see vamm muidugi väga ära ja pisaraid sai poetatud hulgim.

      Kustuta